Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks, 4 kuu eest
P
→‎top: pisitoimetamine
}}
 
'''Ararat''' ([[armeenia keel|armeenia]] Արարատ, [[türgi keel|türgi]] ''Ağrı Dağı'', [[kurdi keel|kurdi]] ''Agirî'', [[pärsia keel|pärsia]] آرارات) on vulkaaniline massiiv [[Armeenia mägismaa]]l tänapäeva [[Türgi]] territooriumil. Asub Türgi kirdeosas 16  km kaugusel [[Iraan]]i piirist ja 32  km kaugusel [[Armeenia]] piirist.
 
Ararati massiivil on kaks tippu (ühise jalamiga kaks vulkaanikoonust) - Ararat ehk Suur-Ararat ja Väike-Ararat peatipust 13  km kagu pool.
 
'''Suur-Ararat''' (türgi ''Büyük Ağrı dağı'', armeenia Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137  m kõrge (teistel andmetel 5165  m). 4250  m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. '''Väike-Ararat''' (türgi ''Küçük Ağrı dağı'', armeenia Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896  m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.
 
Ararat on [[uinunud vulkaan]]. Teadaolevalt ei ole ta [[Vulkaanipurse|pursanud]], kuid [[1840]]. aastal toimus piirkonnas tugev [[maavärin]].
Suur-Araratile tõusid esimestena [[1829]]. aastal [[Tartu ülikool]]i rektor [[Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot]] ja neli tema üliõpilast, nende hulgas [[Hatšatur Abovjan]].
 
[[Pilt:Ararat_PIA03399_modest.jpg|thumbpisi|500px|tühi|Keskel Suur-Ararat ja vasakul Väike-Ararat (Landsat)]]
 
== Välislingid ==
74 880

muudatust