Erinevus lehekülje "Albert Suur" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  2 aasta eest
P
→‎top: pisitoimetamine
P (→‎top: pisitoimetamine)
[[FilePilt:AlbertusMagnus.jpg|pisi|Albert Suur kujutatuna [[Tomasso da Modena]] 1352. aasta [[fresko]]l, mis asub [[Itaalia]]s [[Treviso]] linnas San Nicolò kirikus.]]
[[Pilt:Albertus Magnus-Denkmal.jpg|pisi|Albert Suure monument Kölnis]]
'''Püha Albert Suur''' ehk '''Albertus Magnus''' (enne 1200 [[Lauingen]], [[Švaabimaa]] – 15. november [[1280]] [[Köln]])<ref name=":0">Simon Tugwell, ''Albert and Thomas,'' New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7</ref> oli [[filosoof]]. (Ametliku nimega: ''"Doctor universalis", praeclarus philosophus Teutonicus, episcopus theologusque.'')
 
Albertus Magnus sündis [[Švaabimaa]]l; õpingute ajal Itaalias ühines [[dominiiklased|dominiiklaste vennaskonnaga]]. Õppis [[Padua]]s, [[Bologna]]s ja [[Pariis]]is.<ref name=":0" /> [[1254]] sai Albertist dominiiklaste provintsiaal-[[prior]] ning mõnda aega oli ta isegi paavsti isiklik teoloog. [[1259]] aastal esitas ta koos [[Aquino Thomas]]e ja [[Peeter Tarnetasist|Peetriga Tarentasist]] dominiiklaste süstemaatilise õpetamise plaani. Mõne aja pärast määrati ta [[Regensburgi piiskop]]iks, kuid kahe aasta möödudes loobus ta sellest ning pöördus tagasi [[Köln]]i kloostrisse. [[1274]] aasta [[Lyon]]i [[kirikukogu]]l kutsus ta Vana-Hiina ja Rooma kirikuid leppimisele. Tema suure õpetatuse tõttu hüüti teda "võluriks".
 
Tema kuulsaim õpilane on [[Aquino Thomas]], kellega nad olid eluaegsed sõbrad ja vaimuvennad kuni Thomase surmani aastal [[1274]] <ref name="püha">Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 10</ref>. Teoloogia õpetamisel rakendasid mõlemad [[Aristoteles]]e põhimõtteid ning püüdsid usku ja mõistust lahus hoida, seejuures mõlemaid väärtustades.
76 042

muudatust