Armeenlased Osmanite riigis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
P →17.–19. sajand: mall EEveebis (+ masintoim), replaced: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/ → {{EEveebis| |
||
43. rida:
[[18. sajand]]il tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Šahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten. Armeenia arst ja botaanik [[Stepanos Šahrimanian]] (1766–1830) sai hariduse Euroopas, lõpetades arstiteaduskonna [[Padova Ülikool]]is. Praktiseeris peamiselt Kaukaasias ja [[Tiflis]]is, olles enne seda elanud lühikest aega Konstantinoopolis. Aastatel 1794–1818 kirjutas ta mahuka "Armeenia floora". Käsikirja koopiat säilitatakse [[Matenadaran]]is. Stepanos Šahrimanian kirjutas 1796. aastal Konstantinoopolis, kus möllas [[katk]]u[[epideemia]], teose katku ravist. Koos teiste ravimitega soovitas Stepanos Šahrimanian armeenia savi, mille raviomadused olid tuntud juba armeenia [[rahvameditsiin]]is.
Aastatel [[1747]]–[[1828]] eksisteeris [[Jerevani khaaniriik]], mis hõlmas tänapäeva [[Armeenia]] kesk- ja idaosa, ühe Türgi provintsi ja kaks Aserbaidžaani provintsi. Rahvastikust moodustasid enamuse [[Jerevan]]i ümbruses elanud [[pärslased]], samuti [[aserid]] ja [[kurdid]], armeenlasi oli vähe, kuna neid asustati šahh Abbas I ajal 17. sajandi alguses massiliselt ümber Pärsia aladele. [[Vene-Pärsia sõda|Vene-Pärsia sõja]] tulemusel läks Jerevani khaaniriik (Ida-Armeenia)<ref>
[[19. sajand]]il vallutasid Pärsiale kuuluva Armeenia osa niisiis venelased. Osa kunagisest kuningriigist kuulus Osmanite riigile. [[1839]]. aastal algas Osmanite riigis regionaalreform [[Tanzimat]] ja [[1863]]. aastal võeti vastu eraldi [[Armeenia põhiseadus]], mida Osmanite valitsus tunnustas.
| |||