Kersti Kaljulaid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 90.190.96.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Neptuunium. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{infokast president
| nimi= Kersti Kaljulaid
| pildi nimi=Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833775594).jpg
| pildi seletus = Kersti Kaljulaid (2016)
| amet=5. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]]
| ametiajalõpp=
| eelmine= [[Toomas Hendrik Ilves]]
| järgmine=
| amet2= [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige
| ametiajaalgus2= 7. mai 2004
| ametiajalõpp2= 30. september 2016
| eelmine2=
| järgmine2= [[Juhan Parts]]
| amet3=
| ametiajaalgus3=
| ametiajalõpp3=
| eelmine3=
| järgmine3=
| sünnikuupäev= {{süv|1969|12|30|df=y}}
| sünnikoht= [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmakuupäev=
| surmakoht=
| allkiri=
| alma_mater= [[Tartu Ülikool]]
| partei= [[Isamaaliit]] (2001–2004)<br>parteitu (2004–)
| abikaasa= [[Georgi-Rene Maksimovski]]
| sugulased=[[Raimond Kaljulaid]]
|}}
'''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on Eesti [[poliitik]], alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2016]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies ja praegune president]]. Ta on Eesti esimene naispresident.
Kaljulaid lõpetas 1992. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal 1997 asus ta tööle [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas ja töötas samas valdkonnas kuni aastani 1999, mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta peaminister [[Mart Laar]]i majandusnõunik. 2002. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle Iru elektrijaama direktori ametipostile, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni aastani 2016. Kaljulaid saab töö eest Euroopa Kontrollikojas Euroopa Liidult [[hüvitis]]t.<ref name=":02">{{Netiviide|Autor=[[Sulev Vedler]]|URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|Pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|Aeg=10. aprill 2019|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341}}</ref>
Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.
Kaljulaid valiti 2016. aastal mõjukaimaks Eesti inimeseks<ref name="9u2m4" /> ja 2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref>[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref> Ta on pälvinud [[Koosmeele auhind|Koosmeele auhinna]] ja aunimetuse [[Aasta eurooplane]].
== Nimi ==
| |||