|
kui sa seda loed ss oled loll
{{See artikkel| räägib teadusharust; õppeaine kohta vaata artiklit [[Matemaatika (õppeaine)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
'''Matemaatika''' (sõna algallikas on [[vanakreeka keel|vanakreeka]] väljend μαθηματική τέχνη (''mathēmatikē téchnē''; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on [[teadusharu]], mis on välja kujunenud [[geomeetriline kujund|geomeetriliste kujundite]] uurimisest ja [[arv]]udega [[arvutamine|arvutamisel]].
Matemaatikal puudub üldtunnustatud [[definitsioon]]. Tänapäeva matemaatika uurib põhiliselt abstraktseid [[matemaatiline struktuur|matemaatilisi struktuure]] ja nende klasse, mille elementide omadused on määratletud postuleeritud [[aksioom]]idega. Uurimismeetodina kasutatakse [[deduktsioon]]i.
[[Pilt:Egyptian A'h-mosè or Rhind Papyrus (1065x1330).png|pisi|[[Rhindi papüürus]] [[Vana-Egiptus]]est]]
[[Hulgateooria]] raamistikus, saab öelda, et matemaatika uurib mitmesuguseid [[hulk]]i – arvuhulki, [[Punkt (matemaatika)|punkt]]ihulki ehk [[kujund]]eid, [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]ihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende [[element (matemaatika)|elementide]] seostele ja omadustele.
Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, [[geomeetriline kujund]] ja [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse ühe käe sõrmedega, 5 õunaga jne. Kõigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tähendusest olenemata üks ühine omadus – nende elemente saab seada [[üksühene vastavus|üksühesesse vastavusse]].
Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja [[definitsioon]]ide) [[tõesus|tõeseks]], kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.
Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja [[maamõõtmine|maamõõtmise]], ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.
Matemaatika tekkejärk kestis [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandest]] [[5. sajand eKr|5. sajandini eKr]]. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste [[arvutus]]te sooritamise kohta (näiteks [[pindala]] ja [[ruumala]] arvutamiseks).
Teises järgus – [[elementaarmatemaatika]] perioodil, mis kestis [[17. sajand]]ini – kujunesid suured matemaatika harud, näiteks [[algebra]], [[aritmeetika]] ja [[geomeetria]]. Sellesse ajajärku kuulub ka [[Eukleides]]e teos "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]" ([[3. sajand eKr]]), mis koondas kõik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks süsteemiks.
Kolmandaks järguks loetakse [[kõrgem matemaatika|kõrgema matemaatika]] perioodi, mis kestis [[19. sajand]]ini. Siis olid kesksel kohal [[muutuja]] ja [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i mõiste ning loodi kõverate ruumide geomeetriad ([[Lobatševski geomeetria]] ja [[Riemanni geomeetria]]).
Neljas ajajärk hõlmab [[nüüdisaegne matemaatika|nüüdisaegse matemaatika]], millele on eriti iseloomulik laialdane [[arvuti]]te kasutamine ([[arvutusmatemaatika]]). Selles järgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu, näiteks [[matemaatiline loogika]], [[nüüdisaegne algebra]] ja [[funktsionaalanalüüs]].
==Matemaatika ajalugu==
| 