Aabrahamlik religioon: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aabrahamlikud religioonid''' on [[judaism]], [[kristlus]] ja [[islam]], mida nimetatakse nõnda sellepärast, et nad kõik on pärit [[Aabraham]]i [[religioon|religioossest]] [[traditsioon]]ist. Alternatiivne nimetus on prohvetlik religioon{{lisa viide}}. Islam nimetab kaht ülejäänud monoteistlikku religiooni [[Raamatu-rahvas|Raamatu-rahvaks]].

Piiblis on enne Aabrahami kuus tähelepanuväärset tegelast: [[Aadam]] ja [[Eeva]], nende pojad [[Kain]] ja [[Aabel]], [[Eenok]], kelle [[Jumal]] võttis ära, ja [[Noa]], tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid [[Noa laev]]as. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud [[moraalikoodeks]]id. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski [[religioon]]isreligioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada.

[[Islam]] peab [[Aadam]]atAadamat ja [[Noa]]dNoad [[prohvet]]iteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid ([[Kong Fuzi]], [[Hiawatha]]) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks.

Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam.

Paljud kristluse suunad kuni [[20. sajand]]ini on pidanud mõningaid või kõiki [[usund]]eid lihtsalt [[ebajumalakummardaja]]teks, [[pagan]]ateks, [[ketser]]iteks, [[jumalateotaja]]teks või lihtsalt eksinuteks.

Seega on õigem öelda, et Aabraham ei ole mitte religiooni rajaja, vaid esimene tegelane [[1. Moosese raamat]]us, 1) kes ei ole selgelt jumalikku päritolu, nagu Aadam ja Eeva väidetavalt olid, 2) kes kolme suurema monoteistlikku usundi järgi mängis suurt rolli nende ühise [[tsivilisatsioon]]i kujunemises, 3) keda ei peeta kõikide maa peal elavate inimeste esiisaks (nagu sõnasõnalisemates tõlgendustes Noad; Kain seevastu abiellus naisega [[Noodimaa]]lt, kes ei olnud tema ega Aadama sugulane) ja 4) kes on piisavalt hästi dokumenteeritud.

1. Moosese raamatus antakse Aabrahamile konkreetne juhtnöör lahkuda [[Kaldea Uur]]ist, et Jumal teeks ta suureks rahvaks, ja sellepärast on tema tegevus hästi dokumenteeritud. [[Burton Visotzky]] on kirjutanud raamatu ''[[Genesis of Ethics]]'', kus on juttu nende sündmuste tähtsusest tänapäeva [[eetika]]le.

Piibli järgi oli patriarh Aabrahamil (araabiapäraselt ''Ibrahim'') kaks poega: [[Ismael]] tema naise teenijalt [[Haagar]]ilt ja [[Iisak]] tema naiselt [[Saarai]]lt. Selle jutu järgi pärinevad [[juudid]] Iisaki pojast [[Jaakob]]ist, keda hüütakse ka [[Iisrael]].

[[Judaism]] põhineb lepingul Jumala ning "Iisraeli laste" (Iisraeli 12 poja järeltulijate) vahel [[Siinai]]l.

Kristlus tunnistab [[Jeesus Kristus|Jeesus]]t, kellel oli vähemalt ema juut, oma [[messias|messiaks]], [[Jumala poeg|Jumala pojaks]] ning osaks Jumalusest endast.

Islam tunnistab Jeesuse ja juudi [[prohvet]]idprohvetid pärast Aabrahami (nagu [[Mooses]]e) Jumalast inspireerituks (kuigi mitte Jumalast sündinuks) ning tunnistab islami rajaja [[Muḩammad]]i viimaseks prohvetiks.

Kuigi [[Baha'i usk]]u ei arvata traditsiooniliste aabrahamlike religioonide hulka, tunnistab ta samu prohveteid pluss [[Baha'u'llah|Bahá'u'llá'h]]i.

On ka teisi religioone, mis suuremal või vähemal määral tunnistavad Piibli prohveteid; mitmesugused [[vodu]] usundid ([[sünkretism|sünkretistlik]] segu kristlusest ja [[Aafrika]] [[paganlus|paganlikest]] religioonidest) ja [[unitaaruniversalism]].

*[[monoteism]]

*[[maailma usundid]]

[[CategoryKategooria:Monoteism]]