Redaktsioon: 8. mai 2019, kell 16:35 redigeeri Evlper (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 35 523 muudatust →‎Klassitsism arhitektuuris ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. mai 2019, kell 20:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2007}} '''Klassitsism''' on [[18. sajand\|18.]]–[[19. sajand]]i [[kunst]]isuund, mis lähtus [[renessanss\|renessansiaja]] antiigiharrastusest janing avaldus paljude [[Euroopa]] maade [[arhitektuur]]is, [[kujutav kunst\|kujutavas kunst]]is, [[kirjandus]]es, [[teatrikunst]]is ja [[muusika]]s. Klassitsism pidas iluideaaliks [[vanakreeka]] ja [[Vana-Rooma\|rooma]] parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses [[absoluutne monarhia]], näiteks prantsuse kirjanduses [[Louis XIV]] ajal, [[Venemaa]]l [[Katariina II]] ja [[Aleksander I]] ajal. [[Prantsuse revolutsioon]]i päevil muutus klassitsism tõusva [[kodanlus]]e kunstiks ning sai [[Napoleon I]] ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi [[ampiirstiil]]iks (prantsuse sõnast ''empire'' 'impeerium'). 6. rida: Klassitsistiks nimetatakse kreeka ja ladina kultuuride uurijat{{lisa viide}}. === Klassitsismi mõistest ~~erinevates~~eri traditsioonides === * Eesti kunstiajaloo käsitlustes nagu [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l janing [[Kesk-Euroopa\|Kesk-]] ~~ning~~ja [[Ida-Euroopa]]s kannab 17. sajandi Prantsusmaa klassitsistlik barokkstiil nimetust [[barokk-klassitsism]], eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka terminit [[vanaklassitsism]]. Klassitsismiks nimetatakse selle traditsiooni kohaselt [[18. sajand]]i lõpus välja kujunenud ja 19. sajandi esimesel poolel (aastail ~~1762—1840~~1762–1840) valitsenud kunstistiili. Historitsistlik ja juugendijärgne klassitsismist lähtuv arhitektuur on tuntud [[uusklassitsism]]ina. * [[Prantsusmaa]]l, [[Inglismaa]]l ja mujal läänepoolses Euroopas nimetatakse klassitsismiks [[17. sajand]]il [[Louis XIV]] ajal valitsenud stiili, mis vastandudes [[Itaalia barokk\|Itaalia barokile]] otsis stiilieeskujusid ~~antiik-kunstist~~antiikkunstist nii nagu oli seda teinud renessansskunst. Nendes maades nimetatakse aastail ~~1762—1840~~1762–1840 valitsenud stiili ~~neoklassitsismiks~~uusklassitsismiks. == Klassitsism arhitektuuris == [[File:Tartu Ülikooli peahoone 2014-12.JPG\|thumb\|[[Tartu Ülikooli peahoone]] on kõrgklassitsismi tippteos.]] Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks [[Peterburi]]s). Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause\|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid. Perioodi cau 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi ca 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamasti juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse [[uusklassitsism\|uusklassitsismist]]. Uusklassitsismi on Eesti viljeldud paralleelselt [[juugend]]arhitektuuriga 1920. aastatel, eriti aga 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka [[stalinistlik arhitektuur\|stalinistlikuks arhitektuuriks]]). ==== Arhitekte ====

Klassitsism: erinevus redaktsioonide vahel