Ameerika Ühendriikide kodusõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
75. rida:
==Kodusõja käik==
===Aastad 1861–1863===
 
Sõda algas [[12. aprill]]il [[1861]], kui lõunaosariikide väed ründasid [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]]is asunud Fort Sumteri kindlust. See tegi edasised kompromissid võimatuks. Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna [[Richmond (Virginia)|Richmond]]i peale oma põhijõud, lootes vastupanu ühe otsustava lahinguga lüüa. Kuid [[Esimene Bull Runi lahing|esimeses Bull Runi lahingus]] ([[21. juuli]]l 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht [[Thomas J. Jackson]], kes osava kaitsetegevuse eest selles lahingus sai hüüdnime "Kivimüür".
 
Sõda algas [[12. aprill]]il [[1861]], kui lõunaosariikide väed ründasid [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]]is asunud Fort Sumteri kindlust. See tegi edasised kompromissid võimatuks. Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna [[Richmond (Virginia)|Richmond]]i peale oma põhijõud, lootes vastupanu ühe otsustava lahinguga lüüa. Kuid [[Esimene Bull Runi lahing|esimeses Bull Runi lahingus]] ([[21. juuli]]l 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht [[Thomas J. Jackson]], kes osava kaitsetegevuse eest selles lahingus sai hüüdnime "Kivimüür".
 
Järgneval aastal tungisid põhjaosariikide väed Lõuna territooriumile lääne poolt, otsustades pikaajalisema kurnamisstrateegia kasuks. Merel kehtestati blokaad, Uniooni väed kindral [[Ulysses Simpson Grant]]i juhtimisel liikusid aga läbi [[Tennessee]] lõuna poole. Neid püüdsid takistada Konföderatsiooni väed [[Shiloh' lahing]]us, kuid edutult. Sealt sai alguse kindral Granti tähelend, mis viis ta lõpuks presidenditoolile.