Coop Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Toim
2. rida:
| ettevõtte_nimi = Coop Eesti
| logo =
| asutamisaeg = [[1902]]
| asutajad =
| peakorter = Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, 75322
12. rida:
| Facebook = www.facebook.com/CoopEesti/
|E-pood=www.ecoop.ee/et/}}
'''Coop Eesti''' (varasem '''ETK''') on 100% Eesti [[tarbija]]tele kuuluv vanim ja suurim [[jaekaubandus]]e valdkonnas ühiselt tegutsev grupp Eestis.
 
'''Coop Eesti''' (varasem '''Eesti Tarbijate Kooperatiiv''', [[1941]]–[[1991]] '''Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit''', '''ETK''', '''ETKVL''') on 100% [[Eesti]] [[tarbija]]tele kuuluv vanim ja suurim [[jaekaubandus]]e valdkonnas tegutsev [[ühistu]] Eestis.
Coop Eesti nime all toimetab:
 
* 19 iseseisvat piirkondlikku [[tarbijate ühistu]]t,
Coop Eesti Keskühistu koordineerib üle Eesti asuvate [[tarbijate ühistu]]te tegevust. Coop Eesti Keskühistu juhiks on alates [[2012]] [[Jaanus Vihand]].
 
==Struktuur==
Coop Eesti koosneb 19 piirkondlikust tarbijate ühistust ja Coop Eesti Keskühistust. Keskühistu eesmärk on toetada ja arendada ühistute vahelist koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, kaupluste kontseptsioonide ülesehitamisel ning arendusprojektides. Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 60% Coop Pangast.
* 19 iseseisvat piirkondlikku tarbijate ühistut,
* ligi 350 [[kauplus]]t,
* 5500 [[töötaja]]t,
* 7580 000 klientomanikku.
 
Ühistute tegemisi toetab 1917. aastal nende omavaheliseks paremaks koostööks loodud Coop Eesti Keskühistu.
Coop Eesti on ajalooliselt loodud eesmärgiga hoida ja arendada elu Eestimaa erinevates piirkondades.
Coop Eesti Keskühistu juhiks on alates 2012. aastast [[Jaanus Vihand]].
 
==Tegevus==
Coop Eestil on ligi 350 kauplust, mille alla kuuluvad Coop [[Maksimarket]]id, Coop [[Konsum]]id, Coop Väikekauplused (endise nimega [[A ja O]]) ning Coop Ehituskeskus. Coop Eesti pakub alates [[2016]]. aastast ööpäev läbi avatud [[e-pood|e-poe]] teenust veebilehel [https://www.ecoop.ee/ eCoop.ee]
 
Coop Eesti onoli [[2018]] toidu- ja esmatarbekauba Eesti turuliider turuosaga 22,5% (2018).
 
Coop Eesti konsolideeritud jaekaubanduse netokäive 2018. aastal oli 585 miljonit eurot.
 
==Eesti tarbijate ühistud==
==Struktuur==
Coop Eesti koosneb 19 piirkondlikust tarbijate ühistust ja Coop Eesti Keskühistust. Keskühistu eesmärk on toetada ja arendada ühistute vahelist koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses, kaupluste kontseptsioonide ülesehitamisel ning arendusprojektides. Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 60% Coop Pangast.
 
{| class="wikitable sortable"
==Eesti tarbijate ühistud asutamise järjekorras==
|-
*Antsla Tarbijate Ühistu 1902
*Rapla! Antsla Tarbijate Ühistu 1904!! [[1902]]
|-
*Vändra Tarbijate Ühistu 1904
*Saaremaa| Rapla Tarbijate Ühistu 1905|| [[1904]]
|-
*Hiiumaa Tarbijate Ühistu 1907
*Viljandi| Vändra Tarbijate Ühistu 1908|| 1904
|-
*Tartu Tarbijate Kooperatiiv 1908
*Lihula| Saaremaa Tarbijate Ühistu|| 1908[[1905]]
|-
*Abja Tarbijate Ühistu 1909
*Harju| Hiiumaa Tarbijate Ühistu 1909|| [[1907]]
|-
*Tõrva Tarbijate Ühistu 1910
*Haapsalu| Viljandi Tarbijate Ühistu 1911|| [[1908]]
|-
*Võru Tarbijate Ühistu 1911
*Järva| Tartu Tarbijate Ühistu 1911|| 1908
|-
*Kilingi-Nõmme Majandusühistu 1911
| Lihula Tarbijate Ühistu|| 1908
*Põltsamaa Majandusühistu 1914
|-
*Coop Eesti Keskühistu 1917
| Abja Tarbijate Ühistu|| [[1909]]
*Jõgeva Majandusühistu 1919
|-
*Elva Tarbijate Ühistu 1921
*Põlva| Harju Tarbijate Ühistu 1932|| 1909
|-
| Tõrva Tarbijate Ühistu|| [[1910]]
|-
| Haapsalu Tarbijate Ühistu|| [[1911]]
|-
| Võru Tarbijate Ühistu|| 1911
|-
| Järva Tarbijate Ühistu|| 1911
|-
| Kilingi-Nõmme Majandusühistu|| 1911
|-
| Põltsamaa Majandusühistu|| [[1914]]
|-
| Keskühistu|| 1917
|-
| Jõgeva Majandusühistu|| [[1919]]
|-
| Elva Tarbijate Ühistu|| [[1921]]
|-
| Põlva Tarbijate Ühistu|| [[1932]]
|}
 
==Ajalugu==
Esimene tarbijate ühistu asutati [[1902]]. aastal [[Antsla]]s, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste suure vaheltkasu vältimiseks üheskoos vikateid osta. MõistetiAntsla põllumehed mõistsid, et sarnasel moel on võimalik hankida ka muud kaupa ja müüa seda oma inimestele võõra kaupmehega võrreldes odavamalt. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis.
 
1917. aastaks oli Eestis 133 tarbijate ühistut. [[7. mailmai]]l 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. 1919. aastal muudeti liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK).
 
3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.
[[3. aprill]]il 1941 toimunud [[Eesti NSV]] tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.
19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).
[[19. detsember|19. detsembril]] 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).
Alates 2015. aastast võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop. Nime Coop hääldatakse [koop] nii nagu sõna ''cooperative'' või kooperatiiv.
 
Alates [[2015]]. aastast võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk [[Coop]].
 
==Omamärgitooted==
69. rida ⟶ 91. rida:
* Säästu tooted: hea hind ja kvaliteet, igapäevased tooted (121 toodet)
* Hüva tooted: hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (65 toodet)
* Coopi tooted: väga hea kvaliteediga keskmises hinnaklassis tooted (uus sari)
* Supreme-tooted: kõrge kvaliteediga tooted (7 toodet)
* Muud omamärgitooted: ligikaudu 285 teiste Coopide toodet Coopi kaubamärgi nime all
 
==Säästukaart ja Säästukaart Pluss==
Coop Eesti annab välja Säästukaarti ja Säästukaart Plussi. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ning Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal.
Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ning Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000.
Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal.
Säästukaart võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis.
Säästukaart Pluss maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ning võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha.
82. rida ⟶ 102. rida:
 
==eCoop==
Alates 2016. aastast pakub Coop Eesti Harjumaal[[Harjumaa]]l ja Tallinnas[[Tallinn]]as kojuveoteenust. 2018. aasta kevadel laienes eCoop ka Pärnusse[[Pärnu]]sse ja selle ümbrusse. Esimesena Eestis võttis 2018. aasta sügisel Coopi e-pood kasutusele täisfunktsionaalsed toidukapid, mis säilitavad kaupa nii jahutatud kui ka sügavkülmutuse režiimis.
 
==Nutikassad==
99. rida ⟶ 119. rida:
 
==Coop Kokad==
Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on [[1995]]. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja veebipoes. Coop Kokkade sortimendis on caumbes 150 tootetoodet: salatid, kulinaariatooted, suupistete valiktooted, valmistoidud ja magustoidud.
 
==Keskühistu juhid läbi ajaloo==
 
*J. Kukk 1917 (mai-juuni)
{| class="wikitable sortable"
*H. Namsing 1917–1923
|-
*J. Kukk 1923–1924
! Esimees !! Ametiaeg
*J. Nihtig 1924–1930
|-
*J. Pitka 1930–1937
| [[Juhan Kukk]] || 1917 ([[mai]]-[[juuni]])
*J. Põdra 1938–1940
|-
*E. Vinter 1941–1941
| [[Hermann Namsing]]|| 1917–1923
*A. Reintamm 1941–1944
|-
*V. Jaanus 1944–1946
| Juhan Kukk|| 1923–1924
*G. Nellis 1946–1952
|-
*V. Vaino 1952–1975
| [[Juhan Nihtig]]|| 1924–1930
*A. Madik 1975–1984
|-
*A. Aruvald 1984–1992
| [[Johan Pitka]] || 1930–1937
*M. Sumberg 1992–1995
|-
*J. Miks 1995–1997
| [[Jaan Põdra]]|| 1938–1940
*U. Koppelmaa 1997–1998
|-
*J. Koppel 1998–2001
| [[Ernst Vinter]]|| 1941
*M. Sims 2001–2002
|-
*R. Sepp 2002–2009
| [[Artur Reintamm]]|| 1941–1944
*K. Kusmin 2009–2012
|-
*J. Vihand 2012-…
| [[Voldemar Jaanus]]|| 1944–1946
|-
| [[Georg Nellis]]|| 1946–1952
|-
| V. Vaino|| 1952–1975
|-
| [[Ago Madik]]|| 1975–1984
|-
| [[Andres Aruvald]]|| 1984–1992
|-
| [[Mati Sumberg]]|| 1992–1995
|-
| [[Uno Koppelmaa]]|| 1995–1998
|-
| [[Jaan Koppel]]|| 1998–2001
|-
| [[Mihkel Sims]]|| 2001–2002
|-
| Rein Sepp|| 2002–2009
|-
| [[Kati Kusmin]]|| 2009–2012
|-
| [[Jaanus Vihand]]|| Alates 2012
|}
 
==Vaata ka==