Eestimaa Provintsiaalmuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG|thumb|250pxpisi|Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt [[Martin Gropius]])<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 20. mai 2009</small>]]

'''Eestimaa Provintsiaalmuuseum''' (ka: ''Tallinna Provintsiaalmuuseum'') oli [[1842]]. aastal asutatud [[Eestimaa Kirjanduse Ühing|Eestimaa Kirjanduse Ühingu]]u juurde [[1864]]. aastal loodud muuseum.

Muuseumikogud koosnesid kultuur- ja kunstiloolistest ning loodusteaduslikest kogudest. Hiljem tekkis [[raidkivi]]de kogu, kuhu olid koondatud peamiselt Tallinna meistrite valmistatud ehitusdetailid, [[hauakivi]]d jne. Muuseumi tegevust toetas Tallinna linnavalitsus<ref>1878. aastast 300 rubla aastas, hiljem 150.- ka kuni 1908. aastani kokku 5850 rubla</ref>. Muuseumi kogudes oli tallel hulk esemeid ja maale Tallinna ja selle ümbruse kirikutest. Seal asus [[Jüri kirik|Jüri kiriku]]u keskaegne altar, mis varem kuulus [[Oleviste kirik|Oleviste kirikule]]ule, Jüri kiriku [[18. sajand|18. sajandist]]ist pärinevad [[vitraaž|vitraažid]]id ning endine [[Tallinna toomkirik|Toomkiriku]] altar. Leidus hulk [[Tsunft|tsunftideletsunft]]idele kuulunud esemeid, etnograafiakogu ning arheoloogiline kogu, mis sisaldas 19. sajandi lõpus Tallinnast leitud esemeid. Oli ka oma kunstikogu<ref>Ülevaade Eestimaa Kirjanduse Ühingu poolt saadud riikliku toetuse kohta ning ülevaade kogude iseloomust ja koostisest, 1940, EKMa 21-7/5:23-27</ref>.

3. detsembril [[1911]] avati Provintsiaalmuuseumi ekspositsioon Tallinnas [[Toompea]]l, [[Ungern-Sternbergi palee]]s. Hoone suurest saalist vasakul asuvas ruumis oli eksponeeritud mitu kollektsiooni. Saalist paremal asuvas ruumis oli kodumaise [[fauna]] ekspositsioon. Vestibüülist vasakul asus [[Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kunstisektsioon|kunstisektsiooni]] koosolekute ruum ja ühtlasi väike [[kunstisalong]] [[õlimaal]]idega seintel. Vestibüülist paremal asus tammepaneelidega vooderdatud suur lugemistuba, kus asetseva kahe pika laua taha mahtus 30 inimest. Lugemissaal pakkus lisaks kirjandusele saksa-, vene- ja prantsuskeelseid päevalehti ning oli avatud kella 9–22. Hoone teise korruse [[Pikk jalg|Pika jala]] poole pööratud keskne saal oli jaotatud kolmeks, seal asusid Idamaade materjale sisaldavad etnograafiakogud, muinasaja mälestiste ekspositsioon ning võõramaiste relvade, klaasi, portselani ja kuriositeetide kogud.

Teise korruse peasaalist paremale jäi saal [[Tallinna ajalugu]] kajastavate materjalide ja [[Raeapteek|Raeapteegi]] pidaja [[Johannes Burchart VIII]] kollektsiooniga "Mon Faible", vasakule jäi [[paleontoloogia]] kabinet. Korruse hoovipoolsetesse ruumidesse paigutati [[mündid]], [[Medal|medalidmedal]]id, [[Pitser|pitseridpitser]]id ja [[herbaarium|herbaariumid]]id ning eksootilise [[fauna]] kollektsioon. Hoovipoolsetesse ruumides asusid ka raamatuhoidlad, tehnikasektsiooni ja muinsussektsiooni tööruumid.