Erinevus lehekülje "Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
{{suunamine| Spordimuuseum| Üldmõiste| Spordimuuseum (üldmõiste)}}
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi püsinäituse olümpiamedalite kollektsioon.jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon]]
'''Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum''' on [[muuseum]] [[Tartu]] vanalinnas aadressil Rüütli 15. See on [[Baltimaad|Baltimaade]]e suurim [[spordimuuseum (üldmõiste)|spordimuuseum]]. [[Kultuuriministeerium]] tegi [[Eesti Olümpiakomitee]]le ettepaneku luua Eesti Spordimuuseumi asemele [[sihtasutus]] Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2015. aasta novembris. Sihtasutuse asutamislepingule andsid 14. aprillil allkirjad kultuuriminister [[Indrek Saar]] ja Eesti Olümpiakomitee president [[Neinar Seli]].
 
Spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada [[Eesti olümpiavõitjad|olümpiamedalite]] kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust [[Köievedu|köieveo]]- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses [[olümpiamängud|olümpiarännakus]], pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis hulk väiksemaid näitusi. Sageli korraldatakse ka näitusi ja väljasõite väljaspool Tartut.
 
[[9. veebruar]]il [[2011]] avati [[Otepää]]l spordimuuseumi filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mis asub [[Tehvandi staadion]]i hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka [[FIS]]-i tunnustuse. <ref>http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed</ref>
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. .jpg|alt=Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet. |pisi|300x300px|Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi uus visuaalne identiteet]]
 
== Tegevus ==
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
 
Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid.
==Ajalugu==
[[Pilt:Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi olümpiasangaritele pühendatud ruum..jpg|pisi|300x300px|Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal]]
Mõte “spordiasjade"spordiasjade muuseumi”muuseumi" rajamisest on Eestis olemas olnud sadakond aastat. Juba [[1913]]. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud [[Kalev (spordiselts)|Kalevi]] seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!
 
1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka [[Eesti Spordi Keskliit|Eesti Spordi Keskliidu]] põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja [[Tõnu Võimula]] südameasjaks.
 
===Muuseumi tegelik loomine ===
Sõjatuulte vaibudes pärandas [[Tõnu Võimula]] nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kehalise kasvatuse kateedri juhataja [[Aksel Tiik]].
 
Toimkond tegutses mõjusalt ja juba [[28. jaanuar|28. jaanuaril]]il [[1963]] kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.
 
===Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum===
==Muuseumi ajaloost==
*1969 – esimene näitus väljaspool oma maja – "Maadluskorüfee [[Georg Hackenschmidt]]"
*1971 – avati I püsiekspositsioon “Eesti"Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”ajaloost"
*1975 – kogud ületasid 10 000 museaali piiri<ref>http://www.spordimuuseum.ee/spordimuuseumisse-joudis-100000-museaal</ref>
*1977 – algas I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus
*1978 – toimus spordimuuseumi I konverents
*1987 – avati II püsiekspositsioon “Kehakultuur"Kehakultuur ja sport Eestis”Eestis"
*1989 – loodi Eesti Spordiajaloo Selts
*1993 – kogud ületasid 50 000 museaali piiri
*2001 – muuseum sai veebilehe [http://www.spordimuuseum.ee www.spordimuuseum.ee]
*2002 – kogud ületasid 100 000 museaali piiri
*2004 – avati III püsiekspositsioon “Hortus"Hortus Athleticus”Athleticus"
*2006 – Eesti Spordimuuseumist sai rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige
*2010 – Eesti Spordimuuseum liitus rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO
*2016 – Eesti riik ja Eesti Olümpiakomitee asutasid ühiselt Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi
*2016 – Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum sai uue visuaalse identiteedi.
*2017 – tõeline elamusnäitus pallimängudest "Kõik mängu!"
 
==Kogud==
[[Pilt:RIO olümpiamängude ajutine näitus..jpg|pisi|450x450px]]
Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi [[MuIS]]<ref>http://www.muis.ee</ref>, mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.
 
Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel [http://www.spordimuuseum.ee/kogu 137 983 spordiajaloolist museaali]. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).
 
==Viited==
{{viited}}
<references />
 
==Kirjandus==
75 876

muudatust