Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
suunab-mall vahetatud |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{suunamine| EKM| Muuseumi| Eesti Kirjandusmuuseum}}
[[
'''Eesti Kunstimuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab [[eesti kunst]]i keskajast tänapäevani.
EKM-i koosseisu kuuluvad [[Kumu|Kumu kunstimuuseum]], [[Kadrioru kunstimuuseum]], [[Mikkeli muuseum]], [[Niguliste muuseum]] ja [[Adamson-Ericu muuseum]]. Ajaloolist [[kirikukunst]]i eksponeeritakse [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikus]], [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]i väliskunsti [[Kadrioru loss]]is, [[Johannes Mikkel]]i kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku [[Adamson-Eric]]u loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti [[18. sajand]]ist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis.
[[9. juuni
2018. aastal külastati Eesti Kunstimuuseumi 440 000 korda.<ref>Erle Loonurm: [https://kultuur.err.ee/897130/eesti-kunstipublik-tuleb-muuseumisse-ennekoike-tuntud-nime-peale "Eesti kunstipublik tuleb muuseumisse ennekõike tuntud nime peale"] kultuur.err.ee, 10. jaanuar 2019</ref>
25. rida:
[[5. oktoober|5. oktoobril]] 1919 peeti Tallinnas Haridusministeeriumi ruumides pealinna iseseisva '''Tallinna Eesti Muuseumi''' asutamise koosolek. 17. novembril peeti ühingu avamise peakoosolek, mida loetakse Eesti Kunstimuuseumi sünnipäevaks. Sellest tulenevalt tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 100. juubelit 2019. aastal. Põhikirja järgi oli uue muuseumi näol tegu riigi, Tallinna linna ning Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu kureerimise alla kuuluva asutusega, mille ülesandeks oli kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste ja loodusteaduslike materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine<ref name="zyuF9" />.
1919. aasta sügisel asutatud Tallinna Eesti Muuseumil ei olnud oma maja. ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref name="jzczJ" /> ja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks.
Suureks probleemiks oli see, kuidas muuseumi kokku toodud esemeid säilitada, eriti puudutas see kogutud vanavara. Juba 1921. aastal oli minister [[Friedrich Sauer]] teinud ettepaneku lahutada Tallinna ja Tartu muuseumide ülesanded. Tallinna jääks kunstimuuseum ja Tartusse tuleks teadusmuuseum.<ref name="LX00W" /> 1925. aasta kujunes muuseumi ajaloos pöördeliseks. Osavõtjate arvult aegade suurimal Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu liikmete koosolekul 22. novembril 1925 võeti vastu põhikirja muutmise otsus arendada muuseum kunstimuuseumiks.
1929. aastal nimetati Tallinn Eesti Muuseumümber Eesti Kunstimuuseumiks. Mai keskel saabus riigivanem [[August Rei]] korraldus vabastada loss juunis toimuvaks Rootsi kuninga riigivisiidiks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Kahjuks jäi projekt puhkenud [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu teostamata.
39. rida:
1969. aastal möödus 50. aastat kunstimuuseumi asutamisest. Muuseumi taotlusel nimetati Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Kunstimuuseumiks'''. Arenguplaan järgmiseks viieks aastaks, perioodil 1970–1975 nägi ette avada vana kunsti ekspositsioon Niguliste kirikus, tarbekunsti filiaal Aida tänaval ning Adamson-Ericu muuseum. Nähti ette ka kahe uue osakonna: masspropaganda osakonna ning iseseisva näituste osakonna loomist. Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal olümpiaregati eelõhtul, Adamson-Ericu muuseum 2. detsembril 1983, päeval, mil möödus viisteist aastat kunstniku surmast ning taastatud [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikusse]] rajatud Niguliste muuseum-kontserdisaal ja Kristjan Raua kodumajja Nõmmel Kristjan Raua tänaval sisse seatud Kristjan Raua majamuuseum 1984. aastal. 1996. aastal avati näitustesaal [[Rotermanni soolaladu|Rotermanni soolalao]] esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais.
2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina – Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu.
== Tänane päev ==
2018. aastal korraldas Eesti Kunstimuuseum 32 näitust Eestis ja 6 näitust välisriikides, mis olid osa [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva]] rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust
2019. aastal saab näha kolme Eesti Kunstimuuseumi välisnäitust:
Eesti Kunstimuuseumit külastas 2018. aastal 440 000 inimest, mis on alates Kumu avamisest suurim külastajanumber.<ref name=":0" />
25. jaanuaril 2019 toimunud Eesti Muuseumide auhinnagalal pälvis Eesti Kunstimuuseum järgmised preemiad<ref name=":1">Eesti Kunstimuuseum neli rotti viiest! + Rotilõks! PALJU ÕNNE!!! Kultuuriministeeriumi pressiteade, 25.01.2019</ref>
* 2018. aasta parim ajutine näitus - kuraator [[Greta Koppel
* 2018. aasta parim teadusüritus - rahvusvahelise sümpoosioni
* 2018. aasta parim konserveerimistöö - konservaator [[Alar Nurkse]] [[Ivan Aivazovski]] maali
* 2018. aasta parim muuseumihariduse edendaja - [[Liisi Selg]] projekti
Lisaks pälvis Eesti Kunstimuuseum EASi turismiarenduskeskuse Visit Estonia kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhinna
==Filiaalid==
80. rida:
<ref name="Paas, 1980">Heini Paas, ENSV Riikliku Kunstimuuseumi ajaloost, Kogude teatmik, 1980, lk 31–53</ref>
<ref name="zyuF9">ERA, 1108-5/80, lk. 31</ref>
<ref name="LX00W">ERA 1108-5/81</ref>▼
<ref name="jzczJ">ERA, 1108-5/80, lk 1</ref>
▲<ref name="LX00W">ERA 1108-5/81</ref>
}}
| |||