Aleksander Tassa: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aleksander Tassa''' ([[5. juuli]] [[1882]] [[Tartu]] – [[23. märts]] [[1955]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstnik]], [[kirjanik]] ja muuseumitöötaja.

Aleksander Tassa sündis Tartus kooliteenija peres. Üldhariduse sai [[Tartu linnakool]]is. Kunstiõpinguid alustas aastatel 1897–1898 Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel [[Rudolf Julius von zur Mühlen]]i juhendamisel. Aastatel 1900–1903 töötas [[Tartu Poeglaste Kroonugümnaasium|Tartu Poeglaste Kroonugümnaasiumi]]i kantseleis kirjutajana, 1902. aastal teenis lisa [[Sakala (ajaleht)|Sakalale]] ja [[Postimees|Postimehele]] [[Boleslaw Prus|Boleslaw Prusi]]i ja [[Vassili Žukovski]] jutustusi tõlkides.<ref name=":0">Aleksander Tassa. ''Igaviku lõpul''. Koost. Mari Kõiv, Kunst, 1989</ref>

Õppis alates 1904. aastast [[Stieglitzi kunstikool|A. Stieglitzi Kunsttööstuskool]]is, kust oli sunnitud koos teiste eestlastega lahkuma seoses üliõpilasrahutustega [[1905]]. aastal. Eestisse naasnud, õppis aasta [[Ants Laikmaa ateljeekool|Ants Laikmaa ateljeekoolis]]is ning siirdus siis Peterburi Jakob Goldblatti ateljeesse õppima. Mais sõitis koos [[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] [[Helsingi]] kaudu [[Ahvenamaa|Ahvenamaale]]le, sügisel taas Helsingisse. Helsingis teenis elatist [[Soome Kirjanduse Selts|Soome Kirjanduse Seltsi]]i jaoks [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] rahvaluulekogusid kopeerides.<ref name=":0" />

Augustis [[1907]] reisis Tassa koos Konrad Mäe ja [[Nikolai Triik|Nikolai Triigiga]] [[Pariis]]i, kus aastatel 1907–1913 õppis Hermenegildo Anglada Camarasa, [[Kees van Dongen]]i jt eraateljeedes ning Witti akadeemias. 1908. aasta mais sõitis koos Mäega [[Oslo]]sse, kus maalis Norra maastikke, ning septembris naasid mõlemad kunstnikud Pariisi. Järgmise aasta sügisel külastas ta [[Šveits]]i. 1910. aastast hakkas ta järjekindlamalt tegelema kirjandusega, [[Noor-Eesti]] ajakirjas ilmusid "Salon d'Automne 1909" ja "Versailles õhtupoolikul". 1911. aastal reisis ta [[Holland]]is ja [[Belgia]]s ning sügisel asus pooleks aastaks [[München]]isse. Noor-Eesti ajakirjas ilmusid tema "Tähtede jaht" ning "Kesklõunasest päikesest". 1912. aasta kevadel reisis koos [[Anton Starkopf]]iga tagasi Pariisi, kus asus tööle [[Academie Russe]]'i. Aasta lõpus esines Moskvas korraldatud prantsuse kaasaegse kunsti näitusel ja Noor-Eesti alalisel kunstinäitusel Tartus. 1913. aasta mais sõitis ta koos [[Friedebert Tuglas|Friedebert Tuglase]]e ja Anton Starkopfiga läbi [[Saksamaa]], [[Taani]] ja [[Rootsi]] [[Ahvenamaa|Ahvenamaale]], kust suvel pöörduti tagasi kodumaale.<ref name=":0" />

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisel kunstnik mobiliseeriti. Aastatel 1915–1916 oli ta väeteenistuses [[Peterhof]]is, aastal 1917 [[Türgi]] rindelõigul [[Erzurum]]is ja alates septembrist taas [[Petrograd]]is.<ref name=":0" /> Aasta lõpuks oli kunstnik tagasi Tartus, kus asus organiseerima [[Pallas|kunstiühingut Pallas]] ning esines [[Siuru]] albumis novellidega.

[[1918]]. aastal oli ta taas kodumaal. Tassa oli 21. jaanuaril 1918 asutatud kunstiühingu Pallas esimene juhataja (kuni 1922).<ref name=":0" /> Ta osales kunstiühingu esimese kunstinäituse organiseerimisel ja võttis sellest osa ka kunstnikuna. Ajakirjanduses ilmusid tema novellid "Uneraamat" jt. 1919. aasta alguses töötas ta Tallinnas Toitlustuskomitee sekretärina ning alates maist võttis osa Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna tööst, augustist oli tegev selle juhatajana.<ref name=":0" />

Tassa osales [[Kunstiühingu Pallas kunstikool]]i asutamisel ja oli aastatel [[1925]]–[[1926]] kooli õppejõud. 1919. aastal esines ta esimesel Eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinnas. Ilmusid tema novell "Nõiasõrmus" ning kogumik "Fantastilised novellid". 1921. aastal ilmusid "Hõbelinik. Legendid", "Häving" ja "Kain". Tassa liitus [[Tarapita (rühmitus)|Tarapita]] rühmitusega.

Aastad 1928–1931 möödusid töös [[Eesti Kunstimuuseum]]is Tallinnas, siis aga siirdus Tassa jälle Tartusse [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]]i kunsti- ja kultuuriloolist osakonda korraldama ning [[1935]]. aastast ka juhatama.

1940. aastal, pärast eelmise direktori [[Villem Raam]]i arreteerimist, asus Tassa taas tööle Eesti Kunstimuuseumisse, kuid oli nõrgeneva tervise tõttu sunnitud 1943. aastal lahkuma. Juba pensionipõlve pidavalt Aleksander Tassalt ilmusid "Paabeli torni ehitamine" (1944) ning uurimus "Puulõikekunstist" (1948).<ref name=":0" />

Tassa uuris eesti [[raamatuillustratsioon]]i, eriti [[puulõikeillustratsioon]]i ajalugu. Ta oli juhtivalt tegev eesti raamatu 400. aasta juubeli ja eesti puugravüüri 100. aasta juubelit tähistavate näituste korraldamisel 1935. aastal<ref name="ES, 1942">Aleksander Tassa 60-aastane, [[Eesti Sõna]], 5.03.1942</ref>. Aleksander Tassa suri [[1955]]. aastal Tallinnas. Ta kuulus [[Noor-Eesti]], [[Siuru]] ja [[Tarapita]] rühmitustesse<ref name="ES, 1942" />.

Aleksander Tassa vend oli muusik [[Rudolf Tassa]]. 1938. aastal abiellus ta Vanda Kirschbaumiga.[[Pilt:Aleksander Tassa 1903.jpg|pisi|Aleksander Tassa 1903. aastal.]]

Tassa on loonud maastikumaale, [[juugend]]likke [[raamatuillustratsioon]]e, avaldanud kunstiuurimusi. Tema [[joonistus|sulejoonistused]] on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks [[Juugend Eestis|Eesti juugend]]kunstis. Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti [[modernism]]i klassikasse.

Kirjanikuna on ta tõlkinud ja kirjutanud fantastilisi ja piiblimotiividel legendilaadseid [[novell]]e, näidendeid.

[[1908]]. aastal, viibides koos[[Konrad Mägi|Konrad Mäega]] Norras, valmisid mitmed maastikud, mille ainetel on kujundatud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse Noor-Eesti III albumi päisliistud (ilmunud 1909. aastal).<ref name="TKM" /> Neis avaldub täielikult Aleksander Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane [[Arnold Böcklin]], sakslane [[Max Klinger]], prantslane [[Gustav Moreau]]<ref name="TKM" />. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud<ref name="TKM">[http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/ALEKSANDERTASSA/docDesc_pub Eesti modernism] [[TKM]] lehel</ref>.