Soojuse ja elektri koostootmine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ottmartens (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Ottmartens (arutelu | kaastöö) |
||
3. rida:
Soojuse ja elektri koostootmine võib toimuda näiteks [[soojuselektrijaam]]as. Koostootmisjaamu on majanduslikult otstarbekas rajada piisava soojuskoormusega [[väikeasula]]te ning [[tööstusettevõte]]te juurde.<ref>[http://www.aea.ee/wb/pages/et/koostootmisjaamad.php koostootmisjaamad], [[Alternatiivenergia Agentuur OÜ]]</ref>
Koostootmine tähendab soojus- ja elektrienergia koostootmist tarbijate vahetus läheduses. Toodetud soojusenergiat kasutatakse tarbevee soojendamiseks, ruumide kütteks või jahutamiseks ja tootmisprotsessides. See vähendab oluliselt CO2 hulka ning toodetav energiahulk on odavam kui eraldi tootes. Koostootmisjaam on tunduvalt kasumlikum kui eraldi tootmine. Sama kütuse kogusega on võimalik saada mõlemat nii soojus- kui ka elektrienergiat. Struktuurselt on uued koostootmisjaamad ehitatud efektiivsemalt, mis kasutavad otstarbekalt ka jääksoojust. Sisuliselt on ka keskkonna karmide normide tõttu jõutud sinnamaani, kus korstnast väljub veeaur ja väga väikses koguses CO2, mis ei saasta ümbritsevat keskkonda ega ei mõjuta kasvuhooneefekti.
'''Aurukatla näitel koostootmine:'''
9. rida:
Katlasse siseneb kütus (näiteks freesturvas), katla temperatuuriks on suurusjärk 670celsiust ning kütus süttib hetkega. Katlas liigub kuumus üles ja kuumendab ülekuumendeid, mida läbib demineraliseeritud vesi, vesi aurustab hetkega torus. Tekib aur. Aur liigub aurutrumlisse, sealt edasi auruturbiini, käivitab generaatori ning tekib elektrienergia. Ülejäänud aur liigub soojusvahetisse, läbi soojusvaheti annab energia üle kaugkütte veele, sellest tekib soojusenergia.
Kütuse põlemisel tekivad kuumad suitsugaasid, mis liiguvad omakorda mööda kanalit korstna poole. Enne kui suitsugaasid korstnasse jõuavad, siis neid kasutatakse veel jääksoojusena, suitsugaasidest nii-öelda pestakse jääksoojus välja (suitsugaasipesur). Suitsugaasi puhastatakse elektrifiltritega, mis eemaldavad lenduvad osakesed. Kui katel põleb efektiivselt, siis CO2 teke on minimaalne.
'''CHP jaam võib koosneda alljärgnevatest põhiseadmetest:'''
·
·
[[Fail:Koostootmine.jpg|pisi|345x345px|Koostootmist lihtsustav joonis]]
·
·
·
·
·
·
<ref>Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions. [[Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions]]</ref>
==Kütused==
Kütusena sobivad [[tahkekütus|tahke]]-, [[vedelkütus|vedel]]- ja [[gaaskütus]]<ref name="SEI"/>. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses<ref name="SEI"/>. [[Küttejaam|Kütte]]- ja [[elektrijaam]] kasutab kütust efektiivsemalt, tõstes energiatootmise [[kasutegur]]it<ref name="SEI"/> soojuse tõhusama kasutamisega.
54. rida ⟶ 55. rida:
{{Viited|allikad=
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=179] (vaadatud 25.10.2012)</ref>}}
{{Viited|allikad=
<ref name="AF Consult Ldt">Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions. [[Balance of plant system for Tartu CHP power plant: system descriptions]], AF Consult Ldt. (vaadatud 13.05.2019)</ref>}}
| |||