Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

* [[FilePilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]] (1721–1917)

| haru = [[FilePilt:Emblem of the Военно-Морской Флот Российской Федерации.svg|35px]] [[Venemaa merevägi]]

Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]]<ref name="6q7vm" />, kui Vene 30 alusest koosnev sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''<ref name="bXb9j" /> (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''<ref name="pp2Xg" /> said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.<ref name="uR4Zv" />

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja [[7. august]]ilaugustil [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures<ref name="HvTdZ" />. Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – [[Kroonlinn]]aKroonlinna, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 mereala spetsialisti, kes ka hõivasid juhtivad kohad laevastikus. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral [[Peeter I|Pjotr Aleksejevitš Mihhailov]] (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht]]id ([[kontradmiral]]id) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptencommondorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]])<ref name="zCZgH" />.

====Laevastik [[veebruarirevolutsioon]]isveebruarirevolutsioonis====

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]]s osaks saanud kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] laevastik taandunud oma Läänemere põhjaosa baasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme baasi Eestis, Soomes ja [[Kroonlinn]]asKroonlinnas. Sunnitud tegevusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]] ja [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|SRi]] agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord + tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda leidsid madruste seas [[esseerid]]e ja [[bolševikud|bolševike]] ideed. Järjest enam probleeme esines distsipliiniga.

Pärast keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist [[2. märts]]il [[1917]] ja [[Petrogradi Nõukogu]] poolt välja antud käskkirja nr 1, hakkasid madrused maksma kätte laevastiku suhteliselt karmide teenistustingimuste eest ning uuele Venemaa Ajutisele Valitsusele truudust mittevanduvatele vanemohvitseridele. [[Kroonlinn]]asKroonlinnas tapeti sadama komandant [[Robert von Wirén]] ja staabiülem admiral Butakov. 3. märtsil tapeti [[Helsingi]]s [[ristlejate 2. divisjon]]i ülem admiral [[Arkadi Nebolsin]] ja 4. märtsil Balti laevastiku juht [[Adrian Nepenin]]. Tapeti ka [[Viapori kindlus]]e komandant Protopopov, 1. ja 2. [[laevastikuekipaaž]]i ülem Stronski ja Giers, ristleja "Keiser Aleksander II" komandör Povališin, ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] komandör Nikolski ning veel 6 komandöri. [[15. märts]]iks oli Balti laevastik kaotanud 120 ohvitseri, kellest 76 tapeti (45 [[Helsingi]]sHelsingis, 24 [[Kroonlinn]]asKroonlinnas, 5 [[Tallinn]]asTallinnas ja 2 [[Petrograd]]is). 4 ohvitseri sooritas enesetapu ning 11 ohvitseri jäi teadmata kadunuks.<ref name="lcYyM" />

1917. aasta oktoobriks oli Kroonlinna koondunud umbes 690 alust 80 000 madrusega. <small>24. oktoobril [[vkj]]</small> [[1917]] [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanidele, strateegiliste side- ja transpordisõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine Valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused [[Petrogradi Telegraafiagentuur]]i hoone ning osalesid ka [[Maria palee]] vallutamises, kus asus Venemaa [[Eelparlament]]. Laevastiku ristleja [[Aurora (laev)|Aurora]] märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ja naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamine [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Pärast seda teavitas [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongress]]il tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] nõukogude esindajaid riigipöörde toimumisest.{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}

1918. aasta alguseks oli laevastik pärast aktiivse sõjategevuse katkemist [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] koondatud [[Läänemeri|Läänemeres]] asuvatesse Soome – [[Helsingi]] ja [[Viapori]] ning Eesti – [[Tallinn]]aTallinna ja [[Paldiski]] sadamatesse. [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Nelikliid]]u vahel [[Brest-Litovski rahuleping#Läbirääkimised|Brest-Litovski rahuläbirääkimiste]] esimese etapi lõppemisel alanud Saksa vägede pealetungi ajal 1918. aasta veebruaris toimetas laevastiku juht [[Aleksei Štšastnõi]] laevastiku, kokku u 250 laeva, esmalt Tallinnast Helsingisse ja seejärel pärast rahulepingu sõlmimist (Rahuleping nägi ette, et Venemaa laevad peavad Soome sadamatest lahkuma) märtsis edasi Kroonlinna. Seda tehes eiras Štšastnõi aga Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu korraldust laevastiku uputamise kohta (sõjakomissar [[Lev Trotski]] korraldus uputada laevastik analoogselt [[Musta mere laevastik]]uga). Ta vahistati ja määrati surmanuhtlus.

Pärast Teise maailmasõja lahingutegevuse lõppu moodustati [[1946]]. aastal Punalipulisest Balti laevastikust 2 laevastikku: '''Põhja-Balti 8. laevastik''', keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''', keskusega [[Kaliningrad]]isKaliningradis [[Baltiisk]]isBaltiiskis.

1950. aastatel kujunes pärast [[Taani]] ja [[Norra]] ning [[Saksamaa LV]] liitumist [[NATO|NATO-]]ga [[Läänemeri]] kahe sõjalise bloki vaheliseks piiriks, kus NSV Liidu sõjamerelaevastik oma laevastiku ja mereväebaasidega viis läbi pidevat potentsiaalse vaenlase sõjajõudude tegevuse [[seire]]t [[signaalluure]] ja ka visuaalse jälgimise abil.

Strateegilist luuret potentsiaalse vaenlase sõjajõudude vastu viis läbi sõjamerelaevastiku staabi luureosakond ning operatiivluuret [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i kuuluvate ja ka Balti mere laevastiku allüksustega. Taktikalist luuret NATO bloki sõjalaevade suhtes viis läbi Balti laevastiku 10 laevast koosnev [[168. eriotstarbeline üksikdivisjon]], kuhu kuulusid [[kalalaev]]adeks maskeeritud signaalluuretehnikaga varustatud luurelaevad, mis NATO [[mereväeõppus]]te ajal [[Põhjameri|Põhjameres]] ja [[Läänemeri|Läänemeres]] teostasid signaalluuret ja [[hüdroakustiline luure|hüdroakustilist luure]]t laevade vahel peetavate sideseansside ning [[sidekanal]]ite suhtes. Divisjoni staap asus Balti laevastiku sõjamerebaasis [[Baltiisk]]isBaltiiskis.

[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|thumbpisi|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]

[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer "Nastoichiviy".jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008.]]

[[Pilt:NavalParade2017 01.jpg|pisi|Mereparaad Kroonlinnas 2017.]]

*[[VaikseMusta ookeanimere laevastik]],<ref name="DwKbu" />

<ref name="DSlBb">[http://www.rian.ru/defense_safety/20090912/184735993.html Новый командующий Балтфлотом Виктор Чирков вступил в должность] [[RIA Novosti]] [[Kaliningrad]] 12. september 2009</ref>