Anders Eriksson Hästehufvud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
1. rida:
'''Anders Eriksson Hästehufvud''' ([[14. september]] [[1577]] [[Bolstad]], [[Dalsland]] – [[5. mai]] [[1657]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] sõjaväelane.
Sündis Bolstadi kirikuhärra Ericus Olai ja Gertrud Erasmusdotteri pojana. Alustas sõjateenistust [[1600]]. aastal [[Anders Lennartsson]]i (Torstensson) ja [[1611]] [[Jesper Kruus]]i alluvuses, ning oli [[1612]] Västgöta rüütlite [[rittmeister]]. [[1614]]. aastal sai Rootsi [[aadel|aadlitiitli]] ja immatrikuleeriti [[1627]]. aastal Rootsi rüütelkonda.<ref
[[Brömsebro rahu]] tulemusena nimetas kuninganna [[Kristiina]] ta [[26. september|26. septembril]] (teistel andmetel [[20. oktoober|20. oktoobrist]]) [[1645]] Riia kubernerina ühtlasi ka [[Saaremaa]], [[Kuressaare]] ja ümbruskonna saarte kuberneriks ning tegi talle ülesandeks saar [[31. oktoober|31. oktoobril]] taanlastelt üle võtta, vabastades ühtlasi [[Saaremaa rüütelkond|rüütelkonna]] kõigist kohustustest ja sõnakuulmisest [[Taani kuningas|Taani kuningale]]. Ülevõtmine aga venis novembrisse, kuna vahepeal üritas ka Poola kuningas [[Władysław IV]] Saaremaad enda valdusse saada, mis siiski tal korda ei läinud.
[[9. juuli]]l [[1655]] nimetas [[Karl X Gustav]] ta vastloodud [[Reduktsioonikolleegium]]i juhtkonna 15 komissari hulka.<ref
Ta on maetud [[Skara toomkirik]]usse [[Skara]] linnas, [[Västergötland]]is.
12. rida:
==Perekond==
Abiellus [[1608]]. aastal Agneta Ållonsköldiga (surnud 1641), kes oli [[Västergötland]]i Härlingstorpist pärit Lars Jonsson Ållonsköldi (surnud 1618)<ref
==Viited==
{{viited
<ref name="HzIA7">{{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 269–270| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA269,M1}}</ref>
<ref name="ZErAZ">[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA501 lk. 501–503]</ref>
<ref name="NUAlJ">Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström: ''Berättelser ur svenska historien: Reduktionen'' (1885–1886) [http://runeberg.org/sverhist/6/0247.html lk. 233]</ref>
<ref name="xf9Cz">{{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 277| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA277,M1}}</ref>
<ref name="tctJo">{{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 237| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA237,M1}}</ref>
}}
==Välislingid==
|