Allveelaevastiku Sihtkapital: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Allveelaevastik.jpg|thumb|rightpisi|300px|Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse väljaantud postkaart.]]
'''Allveelaevastiku Sihtkapital''' oli aastail 1933–1940 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli koguda annetusi Eestile [[allveelaev]]a ehitamiseks.
 
Sihtkapitali juhtisid komitee, juhatus ja revisjonikomisjon.
 
Sihtkapitali juhatuse esimees oli [[Johan Pitka]], abiesimees [[Eduard Avik]], laekahoidja [[Paul Öpik]], abilaekahoidja [[Tõnis Kind]].
 
Komitee esimees oli [[Anton Uesson]], sinna kuulusid kaitseminister, kaitseministri abi, [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabi]] ülem, Merejõudude juhataja, [[Veeteede Valitsus]]e direktor, Linnade Liidu esimees, Maaomavalitsuste Liidu esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] vanematekogu presiidiumi esindaja, Kaitseliidu ülem, allveelaeva ehitamise küsimuse algataja ja kõik endised Merejõudude juhatajad ning [[Vabadusristi Vendade Ühendus]]e keskjuhatuse, [[Ohvitseride Keskkogu]], Ajakirjanikkude Liidu, [[Naiskodukaitse]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]], [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], Kaupmeeste Keskliidu, Vabrikantide Ühisuse, pankade nõukogu, Eesti Ühistegelise Liidu, Majaomanikkude Keskliidu, [[Välis-Eesti Ühing]]u, naisorganisatsioonide liidu, laevajuhatajate seltsi, kaubalaeva mehaanikute ühingu, laevaomanike ühingu, Eesti meremeeste ühingu, assistentide ühingu, riigi- ja omavalitsusasutiste teenijate liidu, põllumajanduslikkude ühingute revisjoni liidu, või väljaveo keskbüroo, kanamunade väljaveo keskbüroo, Eesti peekoni eksport ühisuse, kartuli ühingute liidu, Eesti ühistegelise kindlustuse keskseltsi ja kindlustusseltside ühingu esindajad.
 
Sihtkapitali asutamise algatas 13. mail 1933 Robert Friedeman<ref>Allveelaev või mootor-torpeedopaat. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr. 140, lk. 9.</ref> (eestistatud nimega [[Enn Veskaru]]), kes kogus eraviisiliselt 120 krooni ja andis need 16. mail 1933 üle Riigivanem [[Konstantin Päts]]ile. Sihtkapitali põhikiri kinnitati 13. juunil 1933.
 
Peale sularaha ja vanametalli (raud, punane ja valge pronks, alumiinium, tina, tsink, babiit, kuld, hõbe) annetati maal kanamune, lõnga, kartuleid, jahu, liha, üks elus kana.
 
23. novembril 1937 korraldas sihtkapitali kohalik komitee koos tuletõrjega [[Kriuša]] külas Kose vallas [[Aleksander Nevski]] nimepäeva puhul peo, kuhu pääsemiseks tuli kaasa tuua vähemalt 2 &nbsp;kg vanametalli. Kokku toodi vanametalli 500 &nbsp;kg<ref>Peopilet: 2 kg vanarauda! [[Rahvaleht]], 24. november 1937, nr. 139, lk. 1.</ref>.
 
Hiljem korjanduse eesmärki muudeti: ehitada allveelaevade hävitaja. Eesti allveelaevad [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ja [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ehitati riigi kulul.
 
Likvideerimise ajaks oli sihtkapitalil 30 toimkonda, 464 abitoimkonda ja 252 kogumispunkti kokku 3432 tegelasega.
22. rida:
See on suurim annetus, mis eesti rahvas korjandusel on teinud.
 
Vanaraua kogumist alustati 27. oktoobril 1937, vanarauda koguti 4 631 266 &nbsp;kg. Müüdud oli sellest 4 494 552 &nbsp;kg ning laos järel 136 714 &nbsp;kg. Müüdud vanarauast läks kodumaale 688 tonni, muu osa veeti laevadega välismaale.
 
Pärast lepingu sõlmimist kahe valvelaeva ehitamiseks otsustas sihtkapitali komitee [[5. märts]]il [[1940]] sihtkapitali tegevuse lõpetada ja asutada selle asemele tankitõrjerelvastuse soetamiseks [[Omakaitse Sihtkapital]]i.