Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) |
|||
9. rida:
*[[1. september]] 1939. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le algab [[Teine maailmasõda]].
*[[17. september]] 1939. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|väed tungivad Poola]]sse.
*[[22. september]] 1939. Eesti välisminister [[Karl Selter]] saabub Moskvasse, et kirjutada alla [[Eesti
*[[23. september]] 1939. [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] peavad koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle.
*[[24. september]] 1939. NSV Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise [[sõjaväebaas]]ide rajamiseks Eesti territooriumil.
19. rida:
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai [[Poola]] allveelaeva [[Orzeł]] juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt#Lepingu tagajärjed|kallaletungi Poola]]le otsis allveelaev [[Orzeł]] [[14. september|14. septembril]] Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises – Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" – ning nõudis [[24. september|24. septembril]] Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter.
Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud selle elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja [[Paldiski]] linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.
Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-[[Soome]] läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riigivolikogu]] ja [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon|
[[8. oktoober|18. oktoobril]] tuli [[Punaarmee]] üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas [[Hitler]]i kutsel [[Umsiedlung|baltisakslaste ümberasumine]].
32. rida:
Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov saatis täievolilisele esindajale Eestis [[Kuzma Nikitin]]ile 23. oktoobril 1939 telegrammi, kus oli muuseas öeldud: "Te olete kohustatud lõpuks mõistma, et igasugune selliste Eesti "sovetiseerimise" meeleolude õhutamine või isegi sellistele meeleoludele mittevastuastumine on vaid meie vaenlaste Nõukogude-vastaste provokaatorite huvides. Sellise ebaõige käitumisega Te viite segadusse ka eestlased, näiteks Piibu, kes näib arvavat, et tal on nüüd 7. novembril vaja pidada Nõukogude-sõbralikke kõnesid. Te peate hoolitsema vaid selle eest, et meie inimesed, sealhulgas ka sõjaväelased Eestis, täpselt ja hoolikalt täidaksid abistamispakti ja Eesti asjadesse mittesekkumise printsiipi, ja hoolitsema, et ka Eesti pool suhtuks pakti samamoodi<ref name="CagrE" />."
3. veebruaril 1940 esitas Eesti saadik Moskvas protesti Eesti sõjalennuki tulistamise asjus Nõukogude Liidu laevade poolt. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar avaldas 4. veebruaril kahetsust<ref name="Q1Cfo" />.
7. veebruaril 1940 protesteeris Eesti valitsus Eesti territooriumi pommitamise vastu [[Talvesõda|Talvesõja]] käigus, Nõukogude Liidu lennukite maandumise vastu väljaspool neile määratud baaside maa-ala ja lepinguga ettenähtud Eestis asuva Nõukogude Liidu kontingendi suuruse (25 000 meest) ületamise vastu Nõukogude Liidu poolt (siis oli 27 300 meest)<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 207–208.</ref>
40. rida:
Saksa sõjaväeatašee abi kapten Körneri hinnangul 21. veebruarist 1940 relvastusid eestlased kiirendatud korras, valmistudes juhuks, mil Nõukogude Liit lisaks Soome rindele peab võitlema mõnel teisel rindel – Kaukaasias. Eestlastele oleks üksnes Eesti pinnal asuv Nõukogude Vene sõjavägi võinud vaenlasena arvesse tulla. Tõenäoliselt oleksid Balti riigid sel juhul tegutsenud üheskoos. [[Nikolai Reek]] olevat kapten Körnerilt korduvalt küsinud: "Kui palju meil veel aega on<ref name="QTmDz" />?"
Aprillis 1940 levitatud illegaalse EKP häälekandja Kommunist numbris on öeldud: "...just sellepärast, et valitsuse seisukord ühenduses rahvusvaheliste sündmustega on muutunud äärmiselt ebakindlaks, muudetakse politseilik terror ennekuulamatult teravaks ja rakendatakse töörahva kaelakondi murdmiseks tööle uued nuhkide armeed<ref name="DFx3S" />.."
[[Paldiski]] elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu [[NSV Liit|Vene]] vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelaste üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna [[Soome laht]] lukku. Patareisid hakati ehitama [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]le ning [[Pakri poolsaar]]e tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.
Pakri saartel agiteerisid Nõukogude Liidu sõjaväelased kohalikke elanikke mitte ära minema, kui Eesti valitsus neid sealt ära ajama peaks, sest Nõukogude Liidu pärast võivad nad seal edasi elada. Juhuks, kui elanikkonda oleks ikka saartelt lahkuma sunnitud, õpetasid sõjaväelased neid taludesse rahulikult edasi jääma ja Eesti valitsuselt lahkumise eest raha küsima<ref name="1dcXN" />.
[[Osmussaar]]e elanikkond [[evakueerimine|evakueeriti]] ja [[12. juuni]]l [[1940]] hakati saarele rajama [[Rannakaitsepatarei nr 314|rannakaitsepatareid number 314]].
77. rida:
== Kirjandus ==
* [[Heino Arumäe]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939.] Tuna 2006, nr 1, lk 52–71.
* Heino Arumäe. [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2000/3/2000-3-Heino_Arum2e-KP_abipalve_lk62-64.pdf President Konstantin Pätsi abipalve Saksa valitsusele.] Tuna 2000, nr 3, lk 62–64.
== Välislingid ==
84. rida:
*[[Eve Kubi]]. [http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_13_Kubi.pdf Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ning sellest lähtuvad hilisemad kokkulepped] KVUOA Toimetised nr 13.
* Allan Käro. Miks eesti 1939 aastal nii kiiresti alistus. Postimees 4.okt. 2014. http://arvamus.postimees.ee/2942953/
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
93. rida ⟶ 95. rida:
[[Kategooria:Eesti välislepingud]]
[[Kategooria:NSV Liidu relvajõud Eestis]]
▲{{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}}
| |||