Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin (kuni lõiguni viimane põgenemine)
(Keeletoimetasin)
(Keeletoimetasin (kuni lõiguni viimane põgenemine))
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
Bonnie ja Clyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast, et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas hilja õhtul valje, alkoholiga segatud kaardimänge vaikses naabruskonnas. „Me ostsime kasti õlut päevas,” tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningust, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
 
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad illegaalse alkoholi smuugeldajadsmugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid tabasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde’i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
 
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche’i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati [[Joplin Globe]]'is ja see andis palju tänapäeval tuntud fotosid Barrow´'st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, oma hammastega sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of ’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
 
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest [[Minnesota|Minnesotani]]. Mais üritasid nad röövida panka Lucerne’s Indianas ja röövisid panka Okabenas Minnesotas. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard Darbyt ja Sophia Stone’i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad röövisid politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid pantvangid kaugel oma kodust, vahel raha eest, mille abil koju pääseda.
 
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, kes ette jäid, ei politseinikke ega tsiviilisikuid, kes ette jäid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
 
Fotod lõbustasid avalikkust, kuid jõuk oli meeleheitel ja rahulolematu, nagu kirjeldas Blanche Barrow oma kirjutistes 1930. aastate lõpus, ajal, mil ta oli vangis. Igapäevaelu muutus raskemaks, seistes silmitsi äratundmisohuga. Restoranid ja motellid muutusid vähem turvaliseks, nad leppisid lõkkel söögi tegemisega ja külmades ojades pesemisega. Ööpäevaringne lähedus ühes autos olemisega tõi kahe paari ja ühe viienda ratta vahel kaasa väljakannatamatu ja liigse riidlemise. See muutus nõnda ebameeldivaks, et W. D. Jones, kes oli juht, kui tema ja Barrow varastasid aprilli lõpus Dillard Darby auto, sõitis autoga minema, jättes teised maha. Ta hoidis eemale terve maikuu ja tuli tagasi alles 8. juuniks.
 
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga Wellingtoni lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas [[:en:Burn#By_depth|kolmanda astme põletushaavades]] oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: „Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud.”
 
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist, liitus kolm liiget Blanche´'i ja Buck Barrow´'ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal [[Arkansas|Arkansases]], ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövimise ja tapsid linna [[Marssal|marssali]] Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
 
=== Juuli 1933. Platte linn ja Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks gängjõuk Red Crowni motelli, mis asus Platte linnas Missouris (tänapäevaltänapäeva [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gängsterigangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega,ka ostes viisviie õhtusöökiõhtusöögi ja viisviie õlutõlu eest müntidega. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbasidtõmbas tähelepanu:, nadkuna ei olnud tavaline stiil siinkandissealkandis asuvate naiste seas ja 40. aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[atropiinsulfaat]]i, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust SheriffŠerif [[:en:Holt_Coffey|Holt Coffey]]-ga, kes pani nende elamispaiga järelvalve alla. Coffeyt olid hoiatatud [[Oklahoma]], [[Texas|Texase]] ja [[Arkansas|Arkansase]] õiguskaitsete poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad . SheriffŠerif kontakteerus Kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansase linnast]], mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus SheriffŠerif Coffey juhtimisel [[:en:Thompson_submachine_gun|Thompsoni püstolkuulipilduritega]] varustatud grupp korrapidajaid kabiinide poole.
 
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrowi eelistatud Browning automaatpüssile, mis oli varastatud 7. juulil Enidi (Oklahoma) Riigikaitse [[Arsenal|relvalaost]]. BarrowidBarrow'd vallandasid laastava kuulirahe ja põgenesid, kui üks kuul oli ajanud autosignaali lühisesse,. õigusemõistjadÕigusemõistjad arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemale liikuvat BorrowideBorrow'de sõidukit.
 
Kuigi jõuk pääses seegika kordsel korral seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid. Blance oli agatema äärepealtsilmades pimedaksolevate jäänudklaasikildude klaasikildudesttõttu temaäärepealt silmadespimedaks jäänud. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis BarrowideBarrow'de jõuk Iowa Dexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsisedtõsine, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Pärast seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib BarrowideBarrow'de jõuk. Kohalikud politseinikud ja caumbes sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Bonnie Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem Perry Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja pärast operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil Illinoisis Plattville’is asuvasse relvalattu, hankides kolm BARi, püstoleid ja suure koguse laskemoona.
 
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi [[Houston|Houstonisse]], kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul pani Clyde Barrow toime mitmeid väikeseid rööve koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeriga viimaseParkeri tervise eest hoolitsesid.
 
1933. aasta 22. novembril vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases Sowersi lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ja avasid tule automaatrelvadega ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
104

muudatust