'''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli [[kuusk|kuuse]]koorest või [[mänd|männi]]<nowiki></nowiki>[[peerg]]udest [[koonus]]jas püünis [[silmud]]e püüdmiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195</ref>.
==MõrraSilmutorbiku ehitus==
MõrdSilmutorbik oli kuni 60 cm pikkune, tema [[pujus]] ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud [[kasetoht|kasetohust]], otsaava oli suletud õlgedega<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267</ref>. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste [[nöör]]ide abil ca poole meetriste vahedega ühise [[selgnöör]]i külge, mis oli varustatud raskuste ja [[ujuk]]itega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.
==Kasutuskohad==
SilmumõrradSilmutorbikud olid Eestis kasutusel vaid [[Narva jõgi|Narva jõel]]. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka [[Ingeri]]s ja [[Onega jõgi|Onega jõel]], samuti [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>.
==Tänapäev==
Silmutorbiku [[definitsioon]] kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis.
Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Vabariigi valitsus]]e määrus. 16.06.2016. § 7.4</ref>.
