Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pilt kustutatud |
|||
40. rida:
Meriküla rand on Eesti kõige pikema puhta laia liivaranna (12 km, algab Udria küla piirides, edasi Meriküla, [[Auga]] ja lõpeb Narva-Jõesuus Narva jõega) üks osa.
I maailmasõja ajal ehitati Merikülla Peterburi kaitsekava järgi oli Narva regioonis paikneva Meriküla-[[Rankisaari]] vahelisel ala varupositsiooni ülesandeks tõkestada eelnevatest positsioonidest läbimurdnud vaenuliku laevastiku tee Peterburini. Meriküla-Rankisaari varupositsioon, lääne poolt vaadatuna oli järjekorras eelviimane, seitsmes positsioon enne pealinna Peterburi. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Kroonlinna kindlus]]e varupositsiooni lõunapoolseim [[Narva Suurtükiväepositsioon]]i [[Meriküla patarei nr 1|patarei nr 1]] rajati Narvast läände, Meriküla piirkonda. Selle ehituse käigus sai kannatada osa hoonestust.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[14. veebruar]]il [[1944]] maabus Merikülas [[Balti laevastik]]u [[dessant]] 516 võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellele oli tehtud ülesanne murda läbi Auvere raudteejaama ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalikke inimesi kui vaenlasi, põletada kõik hooned ja tappa kõik vene keelt mitterääkivad inimesed. Merikülas mõrvasid nad täägilöökidega [[Meta Süvalep]]a koos väikse pojaga.<ref name="Laar">Mart Laar Sinimäed 1944. Tallinn: Varrak, 2006 lk 109</ref> Dessant hävitati täielikult järgmisel päeval, mistõttu nad ei saanud oma ülesandeid täita. [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestuseks püstitati [[1972]]. aastal mälestusmärk [[Meriküla pank|Meriküla panga]] algusse selle merepoolsele nukile – kohta, kus [[Põhja-Eesti pank]] pöördub lõunasse. Mälestusmärgi kujundas [[Peeter Somelar]].
| |||