Stephanus I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Stephanuse suurim tüli Cyprianusega puhkes [[ketser]]ite teostatud [[ristimine|ristimise]] õigsuse pärast. Cyprianus oli sarnaselt Aafrika, [[Süüria]] ja [[Väike-Aasia]] kogudustega veendunud, et ketserite teostatud ristimine on vale ja ketserite ristituid tuleb uuesti ristida ([[taasristimine]]). Stephanus oli sarnaselt [[Aleksandria]], [[Palestiina]] ja Rooma kogudustega veendunud, et ketserite teostatud ristimine on kehtiv ja kogudusse pöördunuid tuleb vastu võtta vaid [[absolutsioon]]iga käte pealepanemisel. Ta pidas taasristimist vägivaldseks sekkumiseks kristliku traditsiooni järgimisel.
Vaidluse ägenedes pidas Cyprianus [[255]] ja [[256]] kaks sinodit Aafrikas, kus ta õigustas oma positsiooni. Stephanus saatis kirja Väike-Aasia kogudustele, milles ta ähvardas nad kirikust välja heita, kui nad järgivad kiriku poolt vastuvõetamatuks tunnustatud vaateid. Vaidluse jätkudes ekskommunitseeris ta [[Caesarea]] piiskopi [[Firmilianus]]e ja [[Tarsus]]e piiskopi Helenuse. Stephanus keeldus Cyprianuse poolt Rooma läkitatud saadikuid vastu võtmast. Kui Aleksandria piiskop [[
Firmilianuse kirjast Cyprianusele selgub, et Stephanus I oli esimene paavst, kes toetus oma vaadete õigustamisel [[Jeesus Kristus]]e poolt [[Peetrus]]ele öeldule ([[Matteuse evangeelium|Mt]] 16:18), pidades end Peetruse järeltulijaks.
| |||