Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
79. rida:
 
[[27. august]]il [[1577]] tegid Rootsi väed sõjakäigu Narva jõe suudmesse, kus mitmed majad maha põletasid, paarsada venelast tapsid ja paar laeva sõjasaagiks said. [[1579]]. aastal suvel tegid Rootsi väed uue sõjakäigu Narva, milles põletasid maha Narva alevid. Sama aasta sügisel toimunud sõjakäigu ajal [[Narva piiramine (1579)|piirasid nad ka Narva linna]], kuid edutult.
[[File:BM08073Am.jpg|pisi|left|Narva kindlus]]
 
[[6. september|6. septembril]] [[1581]] vallutasid [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Narva lahing (1581)|Narva]] ja seejärel ka [[Ingerimaa]]. [[21. juuli]]l [[1585]] asendati Narva [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] [[Rootsi linnaõigus]]tega ning Narvas kehtestati ka Rootsis kehtiv evangeeliumi usu kiriklik valitsus. Narva vallutamise järel alustati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] (1568–1592) [[Johan III]] käsul Narva linnuse uuendustöid. Vana Narva [[linnamüür]]i nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud neli torni ehk [[bastei]]d. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega. Narvale kinnitati ka uus [[Narva vapp]] [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] poolt, mille 18. sajandil kinnitas ka Vene keiser [[Peeter I]].
 
==Rootsi kuningriigis==