Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
88. rida:
Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, said alad [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] valdusse. [[Soome laht|Soome lahe]] idaosa valdamise pärast toimunud nn. [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi [[Novgorod]]i, [[Staraja Russa]], [[Porhov]]i, [[Gdov]]i ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ([[Schlüsselburgi kindlus]]e) ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjani]] aastatel [[1656]]–[[1658]]. 1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga see piir muudeti, kuid taastati [[Kärde rahu]]ga [[1661]]. aastal ja kehtis kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. [[Ingerimaa]] [[Ingerimaa kubermang|kubermang]]u keskuseks [[1651]]. aastast oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur.
{{Vaata|Rootsi Ingeri}}, ''[[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]], [[Ingerimaa]], [[Ingeri ajalugu]], [[Läänemereprovintsid]]''
[[17. sajand]]i teisel poolel tekkis Inglaste kõrgendatud huvi Narva vastu, mis oli ajendatud eelkõige sellest, et Venemaa [[Arhangelsk]]i-kaubandus läks järjest hollandlaste kätte. Olulist osa mängis ka [[Charles I]] (1600–1649) hukkamine 1649. aastal, mille järel tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] (1629–1676) tühistas inglastele antud kaubandusprivileegid. Inglise-Venemaa kaubavahetuse jätkumine sai toimuda ainult koostöös Rootsiga. 1661. aastal sõlmiti Suurbritannia ja Rootsi vahel sõprus- ja kaubandusleping, mis asendati 1665. aastal põhjalikuma liidulepinguga. Too lepe lubas inglastel asutada kolmes Rootsi linnas oma kaubaühingud ja rajada kaubahoove: Narvas, [[Landskrona]]s ja [[Stade]]s. Rootsi-Inglise kaubanduspoliitika tagajärel tekkis 17. sajandi teiseks pooleks Narva üsna arvukas inglise kaupmeeste koloonia, kelle poolt asutati linnas ka [[Narva anglikaani kogudus]].
[[Fail:Narva vanalinn 01.jpg|pisi|[[Narva vanalinn]]]]
[[Fail:Narva raekoja plats2.jpg|pisi|left|[[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]]]]
| |||