Narva ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib [[Narva]] ajaloost; [[Eesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] väeosast vaata [[Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"]].}}
'''Narva ajalugu''' on [[Narva]] linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
{{Sisukord paremale}}
==Narva esiajalugu==
Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba [[kiviaeg|kiviajal]].
{{vaata|Eesti esiaeg#Noorem kiviaeg ehk neoliitikum}}, ''[[Kunda kultuur]], [[Narva kultuur]], [[Narva keraamika]]''
{{vaata|Olgina maa-alune kalmistu}}, ''[[Sope maa-alune kalmistu]]''
[[Pilt:Kiviaja asulakoht-Narva-Joaorg.JPG|pisi|left|Kiviaja asulakoht Narvas.]]
[[Novgorodi kroonika]] teatas aastal [[1172]], et [[Novgorod]]is asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Vene ajaloolase [[Nikolai Karamzin]]i sõnul on selle linnaosa ja kaubaõue nimi tuletatud kas Narva jõest või selle ääres olnud kauplemiskohast või kaupmeeste peatuskohast. Narva ajalugu põhjalikult uurinud [[Arnold Süvalep]] kinnitab, et selline nime ülekandumine võis tekkida ainult tihedate kontaktide tagajärjel.
==Keskaegne Narva==
14. rida ⟶ 16. rida:
===Narva Taani hertsogkonnas===
{{Vaata|Eestimaa hertsogkond|Taani valdused Eestis|Narva linnus}}
[[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] [[muinaskihelkond]] piirnes läänes [[Askälä]] ja võib-olla ka [[Lemmu]] kihelkonnaga, põhjas [[Soome laht|Soome lahega]], idas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]i kuuluva [[Vadjamaa]]ga ning lõunas [[Peipsi järv]]ega.
Aastatel [[1219]]–[[1220]] allutas ja ristis [[Taani kuningriik|Taani]] Põhja-Eesti, sealhulgas Virumaa koos Alutaguse kihelkonna aladega. 1219–1238 oli kihelkond koos ümbritsevate kihelkondadega võimuvõitluste tallermaa. [[1238]]. aastal tagastati [[Stensby leping]]uga Taanile kogu Põhja-Eesti, mis vahepeal oli [[Mõõgavendade ordu]] ja tema järglase [[Liivi ordu]] valduses. Aastatel 1219–[[1241]] koostasid mungad [[Taani hindamisraamat]]u, mille järgi oli Alutagusel (''Alentagh''), 316 [[adramaa]]d ([[talu]]). ''Narvia'' 8 [[adramaa]]ga [[küla]] märgiti esmakordselt samuti [[Taani hindamisraamat]]us.
{{vaata|Alutaguse kihelkond}}
Novgorodlaste ja [[karjalased|karjalaste]] ühisvägi laastas [[1253]]. aastal maa-alad lääne pool Narva jõge. [[1254]]. aastal tegid [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] vägede ja Taani kuninga Virumaa vasallide [[Otto von Lüneburg]]i ja Didrich von [[Kiwel]]i (Tidemandus de Kiveloe, Tidemannus ehk Theodoricus de Toyvele) juhtimisel sõjaretk Narva taha, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[karjalased|karjalaste]] maale.
[[Pilt:Scandinavia1219.png|pisi|left|Taani kuninga valdused ja Skandinaavia 1219]]
[[1256]]. aastal, [[Kiievi suurvürst]]i [[Aleksander Nevski|Aleksandri]] viibimise ajal [[Vladimir]]is, tegid Liivimaa sakslaste, [[Taani kuninga vasallid]], [[hämelased]], [[soomlased]] ja Rootsi väed Didrich von [[Kiwel]]i juhtimisel retke [[Novgorodimaa]] valdustesse [[Ingeri]]sse, Narva jõe idakalda piirkonda, kus alustasid ka Narva jõe idakaldale püsiva kantsi ehitamist<ref name="MMv4X" />, kuid novgorodlaste vastusõjakäigu oldi sunnitud taanduma vallutatud aladelt. Sõlmiti rahuleping 12 aastaks.
[[1256]]. aastast olid esimesed teated [[Narva linnus]]est, mis ehitati Narvia küla lähistele, esialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vasta. [[1346]]. aastast olid ka esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas. Alutaguse kihelkonna maadele moodustati 13. sajandil [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]], [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] ja [[Narva kihelkond|Narva kirikukihelkonnad]]. Aastast [[1623]] kandis Narva kihelkond [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] nime.
[[Pilt:Teutonic_state_1250.png|pisi|Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]–[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
Jaanuaris [[1268]] tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe, läksid Narvast mööda Rakvere alla ja sattusid oletatavasti [[Olgina maa-alune kalmistu|Olgina koobastesse]] väe eest varjunud inimestele. Venelased juhtisid koopasse jõe veed. Koopaist välja tulnud tapeti, ülejäänud uppusid. [[18. veebruar]]il toimus [[Kihola jõgi|Kihola jõel]] verine lahing sama venelaste väe ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. [[Novgorodi vürst]] [[
[[1277]]. aastal kinnitasid ürikud, et [[Taani]] kuninga esindaja [[Eylard von Oberge]] nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (''capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam''). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttega, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei tekkinud linnuse ümber, vaid arenes välja [[küla]]st.
41. rida ⟶ 50. rida:
{{Vaata|Narva linnus}}
[[File:Narva Hermanni linnus 14002-5.jpg|pisi|left|[[Narva Hermanni linnus]]]]
[[1347]]. aastal alustas Liivi ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist ja ehitas ka linnuse oma vajadustest lähtuvalt ümber [[konvendihoone]]ks. 1349. aastal kevadel ehitas Liivi ordu puust [[Vasknarva ordulinnus|linnuse]] [[Vasknarva]] kohale, kuid see hävitati varsti venelaste poolt. Aastatel [[1427]]–[[1442]] ehitas Liivi ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale uuesti üles. Linnus sai [[Vasknarva foogtkond|Vasknarva foogtkonna]] keskuseks. Ordu ajal ehitati välja ka Narva linnuse [[Hermanni torn]], selle vajaduse tingis Jaanilinna/[[Ivangorodi kindlus]]e rajamine venelaste poolt Narva jõe vastaskaldale 1492. aastal. Vasknarva vastas asus venelaste 1431. aastal rajatud [[Oudova]] linnus.
[[File:Ivangorodin linnoitus.jpg|pisi|Jaanilinna linnus 1616. aastal]]
Linna ümber ehitas ordu umber kilomeetripikkuse [[Narva linnamüür]]i, mis pole tänaseni säilinud. Narva linnamüüris oli neli väravat: [[Viru värav (Narva)|Viru värav]] läänes, [[Karjavärav (Narva)|Karjavärav]] põhjas, jõesadamasse viiv [[Vana värav (Narva)|Vana värav]] idas ja Vee- ehk [[Väikevärav (Narva)|Väikevärav]] lõunas. Väravad olid üle löödud raudplaatidega, nende ees olid [[tõstesild|tõstesillad]]. Linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni, müüri ümbritses [[vallikraav]]. Aja jooksul linnamüüri täiustati eesväravate ja kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandatati keskaegsed müüritornid suurtükitornideks ehk [[rondeel]]ideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud.
71. rida ⟶ 80. rida:
==Rootsi kuningriigis==
[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]▼
{{commonskat|Narva in the 17th century|17. sajand Narvas}}
====Rootsiaegsed Narva kindlustused====
[[File:BM08073Am.jpg|pisi|left|Narva kindlus]]
Narva vallutamise järel alustati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse uuendustöid. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud neli torni ehk basteid. 17. sajandi alguses kindlustati linnamüüri mullavallidega, 80. aastatel ehitustööd jätkusid ning hakati ehitama [[uusitaalia tüüpi bastionid|uusitaalia tüüpi]] [[bastion]]e. Ümberehitustööde käigus suleti Viru värav, mis jäi selle peale rajatud Vanavalli sisse, jõe poole avanenud Väike Rannavärav ehk Vana Rannavärav ja Veevärav jäi ka edaspidi kasutusse. Põhja avanev Karjavärav renoveeriti ja kindlustati täiendavalt.
====Narva Rootsi Ingeri keskusena====
▲[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|Narva [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi dominioonid|dominiooni]] pealinnana]]
Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid [[Rzeczpospolita]] ja [[Rootsi Kuningriik]] ning [[Romanovite dünastia]] Moskva tsaaririigi troonikandidaadid, kaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja [[Moskva tsaaririik]] Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, said alad [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] valdusse. [[Soome laht|Soome lahe]] idaosa valdamise pärast toimunud nn. [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi [[Novgorod]]i, [[Staraja Russa]], [[Porhov]]i, [[Gdov]]i ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile [[Ingerimaa]] koos [[Ivangorodi kindlus]]ega ([[Jaanilinn]]a), [[Kingissepp|Jaama]], [[Koporje]], [[Nöteborg]]i ([[Schlüsselburgi kindlus]]e) ja [[Laadoga]]st läänes oleva [[Laadoga-Karjala]]ga [[Käkisalmi lään]]i. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjani]] aastatel [[1656]]–[[1658]]. 1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]]ga see piir muudeti, kuid taastati [[Kärde rahu]]ga [[1661]]. aastal ja kehtis kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. [[Ingerimaa]] [[Ingerimaa kubermang|kubermang]]u keskuseks [[1651]]. aastast oli Narva linn, kus asus ka Ingerimaa [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur.
{{Vaata|Rootsi Ingeri}}, ''[[Narva ja Ingerimaa superintendentide loend]], [[Ingerimaa]], [[Ingeri ajalugu]], [[Läänemereprovintsid]]''
[[Fail:Narva vanalinn 01.jpg|pisi|[[Narva vanalinn]]]]
[[Fail:Narva raekoja plats2.jpg|pisi|left|[[Raekoja plats (Narva)|Raekoja plats]]]]
88. rida ⟶ 98. rida:
{{Vaata|Narva vanalinn}}
[[File:Kilian narvajaivangorodliivimaapoolt.jpg|pisi
===Vene–Rootsi sõda 1656–1661===
[[1656]]. aastal algas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vaheline [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene–Rootsi sõda]], 1657. aasta alguses põletasid Vene väed maha linna alevid ja [[13. märts]]il 1658 ületasid Vene väed tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi vägede eelposte algselt [[Joala]] küla juures ning seejärel piirasid 17.–[[20. märts]]ini [[Narva piiramine (1658)|Narva linna]]. Piiramise lõpetas Rootsi ja Vene vahel sõlmitud vaherahu.
96. rida ⟶ 106. rida:
{{Vaata|Narva kindlus|Narva bastionid}}
[[Pilt:Narva fortress.jpg|pisi|left|Narva kindlus koos bastionide asukohtadega tänapäevasel Narva kaardil: 1-Spes, 2-Justitia, 3-Pax, 4-[[Victoria bastion|Victoria]], 5-Honori, 6-Gloria, 7-Fama, 8-Triumphi, 9-Fortuna]]
Aastatel 1676–1680 alustati Narvas kaitserajatiste uuendamist fortifikatsioonide direktor [[Erik Dahlberg]]i kavade alusel, [[Vaubani süsteem]]i alusel. Ehitustöid alustati [[1682]]. aastal ja jätkati kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt [[1704]]. aastal. Valmis jõuti ehitada kuus bastionit ([[Gloria bastion|Gloria]] (Kuulsus), [[Victoria bastion|Victoria]] (Võit), [[Honori bastion|Honori]] (Au), [[Triumphi bastion|Triumphi]] (Triumf), [[Fortuna bastion|Fortuna]] (Õnn) ja [[Fama bastion]]) ja lisaks bastionilaadne kindlustus Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. [[Wrangeli bastion]]it ei jõutud ümber ehitada bastioniks [[Pax bastion|Pax]] (Rahu), samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastion [[Justitia bastion|Justitia]] (Õiglus). Bastionide kaitseks kavandatud viiest [[raveliin]]ist jõuti valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi [[Triumphi bastion|Triumphi]] ja [[Fortuna bastion]]i vahele planeeritud läänevärav. Bastionid ümbritseti vallikraaviga, põhjasuunas ehitati uus värav – [[Kuningavärav]], millest kujundati linna peavärav, vanadest väravatest jäi alles [[Veevärav]] ja Uus värav (hiljem [[Pimevärav]])<ref name="Ojrjd" />.
| |||