Redaktsioon: 16. aprill 2019, kell 09:45 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. mai 2019, kell 13:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 810 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
7. rida: Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks [[etanool]]i lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse [[vesilahus]]eks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas [[küllastuspunkt]], millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. Siiski on võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal [[temperatuur]]il. Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse [[kontsentratsioon]] alaneks küllastuspunktini. Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks [[benseen]] ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt [[Polaarne molekul\|polaarne]] [[molekul]]. See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest mõlemad on polaarsed, ning õli lahustub hästi benseenis, sest mõlemad on mittepolaarsed ained. 13. rida: Sõltuvalt pH-st räägitakse mõnikord [[aluseline keskkond\|aluselistest]] (pH >7), [[happeline keskkond\|happelistest]] (pH <7) ja [[neutraalne lahus\|neutraalsetest lahustest]] (pH = 7). ==Lahustega ~~seonduvaid~~seotud mõisteid== * tõelised lahused -– lahused, milles on lahustunud aine jaotunud [[molekul]]ideks, [[aatom]]iteks või [[ioon]]ideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid * kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest [[heterogeenne süsteem\|heterogeensed]] süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad * [[lahusti]] -– mittevesilahuste korral on selleks aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma [[agregaatolek]]ut; vesilahuste korral on lahustiks alati vesi * [[lahustuvus]] -– aine omadus lahustuda mingis lahustis, see on puhta aine [[mass]], mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb.Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahus -– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahus -– lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) ** üleküllastunud lahus -– aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus * väljasadenemine -– lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse [[kristallisatsioon]]iks * [[kontsentratsioon]] -– lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus) * [[lahustumissoojus]] -– soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mool) lahustumisel teatud koguses lahustis Kui nii lahusti kui ka lahustunud aine on vedelikud, kasutatakse mõisteid ''segunevad'' ja ''mittesegunevad vedelikud''. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites ([[soolad]], [[alus (keemia)\|alused]] ja [[happed]] vees); mittepolaarsed ühendid lahustuvad paremini mittepolaarsetes lahustites ([[benseen]]is, [[süsiniktetrakloriid]]is). Seega ''sarnane lahustub sarnases''. 30. rida: Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Neist eristuvad [[kolloidlahus]]ed ehk pihused, mida võib iseloomustada kui [[Heterogeenne süsteem\|heterogeenset süsteemi]]. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on ~~1...100~~1–100 [[Nanomeeter\|nm]]. Kolloidlahused ei ole [[Termodünaamika\|termodünaamiliselt]] stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks [[sade]]me tekke näol. ===Kolloidsüsteemide liigitus=== * Pihustunud [[vedelik]] [[gaas]]is on [[aerosool]]. * Pihustunud vedelik vedelikus on [[emulsioon]]. * Pihustunud tahked osakesed gaasis on [[suits]] või aerosool. * Pihustunud tahked osakesed vedelikus on [[suspensioon]]. * Pihustunud gaas vedelikus on [[vaht]]. * Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. ==Kontsentratsioon ja selle väljendamisviisid== 53. rida: Kui lahustuvus on suurem kui 1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet hästilahustuvaks. Kui lahustuvus on vahemikus 0,~~1 ja 1~~1–1 g ~~vahel~~ 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet vähelahustuvaks. Kui lahustuvus on väiksem kui 0,1 g 100 grammi lahusti kohta, loetakse ainet praktiliselt mittelahustuvaks. 60. rida: ==Vaata ka== * [[Standardlahus]] * [[Kontsentratsioon]] * [[Lahustamine]] * [[Segamisreegel\|Lahuste segamise reegel]] [[Kategooria:Lahused\| ]]

Lahus: erinevus redaktsioonide vahel