Termodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Triple expansion engine animation.gif|pisi|350px|Tüüpiline '''[[termodünaamiline süsteem]]''' – [[aurumasin]]. Soojus levib [[soojendi]]lt [[jahuti]]le (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus [[töö (füüsika)|töö]]d (antud juhul paneb auru paisumine [[kolb|kolvi]] liikuma)]]
'''Termodünaamika''' on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on [[soojus]] kui [[energia]]ülekandevorm ning selle seos [[töö]] ja [[siseenergia]]ga.
 
Klassikaline tasakaaluline termodünaamika tegeleb ainult (1) makroskoopiliste ainehulkadega (sest temperatuur ja muud termodünaamilised suurused on defineeritavad vaid suure arvu vabadusastmetega süsteemide jaoks) ja (2) ainult tasakaaluliste olekutega (ehk aeglaste protsessidega, mida võib vaadelda kui tasakaaluliste olekute jada).
 
Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvadseotud mõisted ([[soojushulk]], [[temperatuur]], [[entroopia]], [[soojusmahtuvus]] jne).
 
Füüsikalist [[keha]] või kehade kogumit, mis on piiritletud reaalse või kujuteldava piirpinnaga, nimetatakse [[termodünaamiline süsteem|termodünaamiliseks süsteemiks]] ja selle süsteemi oleku muutumist [[termodünaamiline protsess|termodünaamiliseks protsessiks]]. Termodünaamilisi süsteeme ja protsesse saab liigitada vastavalt sellele, millises vastasmõjus on süsteem ümbritseva keskkonnaga (isoleeritud, soojuslikus kontaktis, adiabaatilises kontaktis jne). Reaalsete füüsikaliste süsteemide omadusi õnnestub sageli kirjeldada idealiseeritud mudelite kaudu (näiteks [[ideaalne gaas]]).
11. rida:
 
==Vaata ka==
* [[Termodünaamika esimene seadus]]
* [[Termodünaamika teine seadus]]
* [[Termodünaamika kolmas seadus]]
 
[[Kategooria:Termodünaamika|Termodünaamika]]