Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Leetrid''' ([[ladina keel|ladina]] ''morbilli'', [[inglise keel|inglise]] ''measles'', ''rubeola'')<ref name="FOIOw" /> on [[leetriviirus]]e põhjustatud lümfotroopne lööbega kulgev väga nakkav [[nakkushaigus]] inimestel.
== Leetriviirus ==
{{Vaata|Leetriviirus}}
[[Leetriviirus]] on lipiidkestaga üheahelaline [[RNA-viirus]], mille genoomis on tuvastatud 6 [[geen]]i: N, P, M, F, H, L.
1990. aastast alates on tuvastatud järgmised genotüübid: A*, B2, B3, C1, C2, D2, D3, D4, D5, D6, D7, D8, D9, D10, D11, G2, G3, H1, H2.
12. rida:
==Leetrihaige==
Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest ([[MMR-vaktsiin
==Nakkus ja viiruse paljunemine peremeesorganismis==
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Leetriviirus siseneb ülemiste hingamisteede (ninaneelu epiteeli) kaudu ja liigub lähedal paiknevatesse [[lümfisõlm]]edesse.
Viiruse [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] elusrakkudes toimub [[lümfisüsteem]]i [[kude]]des ja [[elund]]ites ning lümfisüsteemi rakkude (näit [[dendriitrakud]], [[monotsüüdid]],[[T-lümfotsüüdid]]) [[tsütoplasma]]s ja [[rakumembraan]]is.
[[Vireemia]]t kutsuvad esile [[vereringe]] kaudu tsirkuleerivad nakatunud T- ja [[B-rakud]].
Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaldistes elundites nagu [[nahk]], [[mandlid]], [[silmasidekest]], [[kops]]ud, [[seedekulgla]], [[maks]], [[neerud]], [[apendiks]], [[põrn]], [[suguelund]]ite [[limaskest]] ja [[peaaju]] teatud rakupopulatsioonid.
27. rida:
==Sümptomaatika==
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline [[peiteaeg]] pärast leetriviirusega kokkupuutumist on 8–14 päeva. Harilikult alates 10. päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3–5 päeva. Seda perioodi iseloomustab [[valguspelgus]], [[anoreksia]], [[silmasidekest]]a põletik, [[ninapõletik]], [[kurgupõletik]] ja kuiv [[köha]]. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased [[Kopliki laigud]]. Keskmiselt 5 päeva jooksul pärast Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40
===Asümptomaatilised leetrid===
34. rida:
==Diagnoos==
Diagnoosikoodi paneb Eestis kirja [[perearst]] või [[haigla
{{Haiguste teabekast
50. rida:
}}
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-9|9. versioonis]] tähistatakse leetreid koodiga 055, mida tüsistuste korral täpsustatakse.
[[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]-s liigitatakse leetrid naha- ja limaskestakahjustusega viirushaiguste hulka : [B05].
==Eristusdiagnoos==
68. rida:
==Immuunvastused==
Esmase immuunvastusena leetriviirusele toodavad normaalse anatoomia ja füsioloogia korral vastavad rakud ja retseptorid leetriviiruse vastaseid [[antikehad|antikehi]]: immunoglobuliin G (IgG), immunoglobuliin M (IgM).
Arvatakse, et järgmisel kokkupuutel viirusega kutsub see esile tugeva immuunvastuse (IgG-de osalus), mis osade uurijate arvates hoiab ära haiguse avaldumise.
Immuunpuudulikkusega inimestel toimub viiruseosakeste suhtlus rakkudega teisiti.
===Immunopatoloogia===
84. rida:
==Ravi==
Leetrite ravi siiani puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikku alandavaid ja valu vaigistavaid vahendeid aga võimalikud riskid jäävad siin siiski leetrihaige (ja/või tema vanemate) kanda – niigi alla surutud immuunsüsteemil tuleb lisaks haigustekitajale veel ka 'ravimitega kommunikeerida'.
Uuringud (sh [[metaanalüüs]]) on tuvastanud, et suuremates kogustes [[A-vitamiin]]i manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste kopsupõletikku ja suremust.<ref name="RPPXf" /><ref name="eWVOp" />
90. rida:
=== Kodused ravivõtted ===
Palaviku alandamiseks saab leetrihaigele viinakompressi teha (lastele kompressivedeliku saamiseks lahjendada viin 1:1 veega) ja kuumutada kehatemperatuurini, kanda (kiiresti) nahaga kaetud kehaosadele (mitte näkku ega silmalaugudele ega muudele tundlikele kehaosadele) ja kuivatada kiirete riidelehvitustega. Vajadusel korrata.
==Tüsistused==
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on [[keskkõrvapõletik]], [[nibujätkepõletik]], kaela [[lümfisõlmepõletik]] ja [[surm]].
Hingamiselundkonnaga seotud tüsistusteks võivad olla [[kopsupõletik]], [[trahheiit]], [[äge obstruktiivne kõripõletik]], [[pneumotooraks]], [[interstitsiaalne emfüseem]], tselluliit, [[hüpokaltseemia]], [[lihasepõletik]], [[neerupõletik]], [[neerupuudulikkus]] ja alatoitumus.
Leetrite põdemise järgselt võib lastel hiljuti põetud [[tuberkuloos]] uuesti puhkeda.
104. rida:
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik [[kesknärvisüsteem]]i viirusnakkus – [[subakuutne skleroseeruv panentsefaliit]] (RHK-10 [A81.1]).
Seedeelundkonnaga seotud tüsistustena võivad leetrihaigetel ilmenda kõhulahtisus, [[ussripikupõletik]], [[maksapõletik]], [[pankreatiit]] jt.
Nägemiselundkonnaga seonduvalt keratiit, sarvkestapõletik, ''corneal perforation'', võrkkestaveeni tsentraalne sulgus, pimedaks jäämine.
Vere- ja vereloomeelundite haigustena: [[trombotsütopeeniline purpura]], [[dissemineeritud soontesisene verehüübimine]].
Kardiovaskulaarsüsteemiga seoses: [[müokardiit]], [[perikardiit]].<ref name="uzNbW" />
=== Tüsistustega põetud leetrite klassifikatsioon ===
120. rida:
*[B05.8] – muude tüsistustega leetrid
*[B05.9] – tüsistusteta leetrid
WHO andmetel oli leetritesse surnud inimeste arv [[2000]]. aastal hinnanguliselt 562 400 ja [[2012]]. aastal 122 000.<ref name="cNQzM" />
158. rida ⟶ 157. rida:
==Epideemiad==
[[Eesti]]s on [[leetriepideemia]]d olnud aastatel 1965–1966 (haigusjuhtude arv 42 665 ja surmajuhtude arv 3) ning aastail 1981–1982 (haigusjuhtude arv 9485 ja surmajuhtude arv 0).
===== 2010. aasta leetripuhang Malawil =====
166. rida ⟶ 165. rida:
===2014===
2014. aastal olid puhangud [[Kõrgõzstan]]is (7500 haigusjuhtu), [[Bosnia ja Hertsegoviina]] on teatanud 5340 haigusjuhtumist, [[Venemaa]]l ja [[Gruusia]]s oli kummaski riigis ligi 3300 haigestunut.
[[Itaalia]]s oli ligi 1700 ja [[Kasahstan]]is 540 haigestunut.<ref name="Ahh8H" />
=== Epidemioloogia ===
196. rida ⟶ 195. rida:
| align="left" | Kokku || 353 214 || 198 124 || 66 701 || 36 790 ||94 629
|}
==== 2014. aasta Berliini leetripuhang ====
218. rida ⟶ 216. rida:
[[Tüüring]]i liidumaal on tervishoiuministeeriumi teate kohaselt nakatunud 138 last ja täiskasvanut, enamik haigusjuhte on seotud [[Erfurt|Erfurdi]] kooliga, kus ametnike soovitusi vaktsineerimiseks ei võetud kuulda.<ref name="pEYps" />
==== Leetrite haigusjuhud
Täpsed andmed leetripuhnagute kohta Aafrikas puuduvad. Spetsialistide arvates võib haigusjuhtude arv kiirelt suureneda, kuna [[2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia]]ga võideldes on püütud kokku hoida ka näiteks lastele ette nähtud vaktsiinide pealt ja vaktsineerimised on tegemata jäänud.
Jaanuaris on [[Libeeria]]s täheldatud leetritesse haigestumise sagenemist.<ref name="SUyXZ" />
227. rida ⟶ 225. rida:
=== Dr Elliotsoni klassifikatsioon (avaldatud 1839) ===
Leetrite liigid klassifitseeris ta nahahaiguste III seltsi ''Exanthemata'', I perekonda ''Rubeola''.
Leetrite liigid : ''Rubeola Vulgaris'', ''Rubeola'' sine ''Catarrho'', ''Rubeola Nigra''.<ref name="EBH5V" />
241. rida ⟶ 239. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>▼
<ref name="FOIOw">"[[Meditsiinisõnastik]]" 404:2004.</ref>
<ref name="JXQmX">Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false "Professional Guide to Diseases"], 10 trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)
<ref name="F9cNB">Neal Nathanson jt, [http://books.google.ee/books?id=suFRboHkEUIC&pg=PA99&dq=immunosuppression+mechanism&hl=et&sa=X&ei=Rwe4U8OeMqOO7Qaz54DwDg&ved=0CCIQ6AEwAQ#v=onepage&q=immunosuppression%20mechanism&f=false Viral Pathogenesis and Immunity], 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.07.2014)
<ref name="nk4rc">PAUL G. AUWAERTER, HIDETO KANESHIMA, JOSEPH M. MCCUNE, GORDON WIEGAND, ja DIANE E. GRIFFIN, http://jvi.asm.org/content/70/6/3734.full.pdf Measles Virus Infection of Thymic Epithelium in the SCID-hu Mouse Leads to Thymocyte Apoptosis, JOURNAL OF VIROLOGY, juuni 1996, lk 3734–3740, 70. väljaanne, nr 6, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)
<ref name="RPPXf">Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16235283 Vitamin A for treating measles in children.], Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)
<ref name="eWVOp">Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, [http://ije.oxfordjournals.org/content/39/suppl_1/i48.full Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment], Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)
<ref name="uzNbW">Walter A. Orenstein, Robert T. Perry ja Neal A. Halsey, [http://jid.oxfordjournals.org/content/189/Supplement_1/S4.full The Clinical Significance of Measles: A Review], J Infect Dis. (2004) 189 (Supplement 1): S4-S16., doi: 10.1086/377712, veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)
<ref name="cNQzM">[http://www.who.int/immunization/newsroom/measles_rubella/en/ Progress towards reducing global measles deaths and measles elimination goals], veebiversioon (vaadatud 2.03.2015)
▲<ref name="whosummary">WHO: [http://www.who.int/immunization_monitoring/diseases/measles/en/ Global summary on measles], 2006</ref>
<ref name="LUbws">[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2014/Nakkus_dets_2014.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 14.01.2015.a.)</ref>
<ref name="aBp5Z">[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2015/Nakkusdets_2015.pdf Nakkushaigustesse haigestumine], veebiversioon (vaadatud 12.01.2016)</ref>
<ref name="EamGj">Terviseamet, [http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4748/1/Terviseamet2011.pdf Epideemia hädaolukorra riskianalüüs], Tallinn 2011, lk 4, veebiversioon (8.08.2014)</ref>
<ref name="6wZDt">Andrea Minetti, Matthew Kagoli, Agnes Katsulukuta, Helena Huerga jt., [http://wwwnc.cdc.gov/eid/article/19/2/12-0301_article Synopsis Lessons and Challenges for Measles Control from Unexpected Large Outbreak, Malawi], 19. väljaanne, nr 2, veebruar 2013, veebiversioon (vaadatud 19.04.2015)
<ref name="Ahh8H">Die Welt, [http://www.welt.de/gesundheit/article137853032/Knapp-30-neue-Masernfaelle-pro-Tag-in-Berlin.html Knapp 30 neue Masernfälle pro Tag in Berlin], 26.02.15, veebiversioon (vaadatud 27.02.2015)
<ref name="
<ref name="AjYMy">Pia Heinemann, [[Die Welt]], [http://www.welt.de/gesundheit/article137743082/Warum-Masern-toedlich-enden-koennen.html Warum Masern tödlich enden können], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)(''saksa keeles'')</ref>
<ref name="pFnYt">[[Delfi (portaal)|Delfi]], [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/berliinis-suri-leetritesse-vaike-laps-ning-suleti-uks-kool?id=70863291 Berliinis suri leetritesse väike laps ning suleti üks kool], 23. veebruar 2015, veebiversioon (vaadatud 23.02.2015)</ref>
<ref name="khxfE">''Die Welt'', [http://www.welt.de/regionales/berlin/article138135170/111-neue-Faelle.html 111 neue Fälle], 6.03.15, veebiversioon (vaadatud 7.03.2015)
<ref name="ayOkV">Die Welt, [http://www.welt.de/regionales/berlin/article139093993/Bald-1000-Masernfaelle-in-Berlin-Welle-ebbt-noch-nicht-ab.html Bald 1000 Masernfälle in Berlin – Welle ebbt noch nicht ab], 3.04.15, veebiversioon (vaadatud 13.04.2015)
<ref name="dbqzm">Die Welt, [http://www.welt.de/regionales/baden-wuerttemberg/article138248948/Bislang-23-Masernfaelle-in-Baden-Wuerttemberg-registriert.html Bislang 23 Masernfälle in Baden-Württemberg registriert], 10.03.15, veebiversioon (vaadatud 11.03.2015)
<ref name="umF9G">[http://www.welt.de/regionales/bayern/article138928202/Zahl-der-Masern-Infektionen-in-Bayern-verdoppelt.html Zahl der Masern-Infektionen in Bayern verdoppelt], Die Welt, 30.03.15, veebiversioon (vaadatud 1.04.2015)
<ref name="pEYps">© WeltN24 GmbH 2015, [http://www.welt.de/regionales/thueringen/article140139780/138-Erkrankte-in-Thueringen.html 138 Erkrankte in Thüringen], 27.04.15, veebiversioon (vaadatud 29.04.2015)
<ref name="SUyXZ">Anja Grams, [http://www.welt.de/gesundheit/article138349142/Kampf-gegen-Ebola-lenkt-von-anderen-Infektionen-ab.html Kampf gegen Ebola lenkt von anderen Infektionen ab], Die Welt, 12.03.15, veebiversioon (vaadatud 13.03.2015.a.)
<ref name="EBH5V">[[John Elliotson]], [https://books.google.ee/books?id=eaRDAAAAcAAJ&pg=PA1052&dq=genus+rubeola&hl=et&sa=X&ei=Wl-zVKuzGc7larj5gKgJ&ved=0CCIQ6AEwAA#v=onepage&q=genus%20rubeola&f=false "The Principles and Pratice of Medicine;"], lk 1052, London, 1839, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015.a.)
<ref name="1DQ6D">[[Thomas Bateman]], [[Robert Willan]], [[Anthony Todd Thomson]], [https://books.google.ee/books?id=0x4SAAAAYAAJ&pg=PA72&dq=Thomas+Bateman+about+morbilli&hl=et&sa=X&ei=ik2zVKjJGpL3auaHgJgO&ved=0CB8Q6AEwAA#v=onepage&q=Thomas%20Bateman%20about%20morbilli&f=false "A practical synopsis of cutaneous diseases, according to the arrangement of Dr. Willan, exhibiting a concise view of the diagnostic symptoms and the method of treatment"], 8. trükk, toimetanud Anthony Todd Tomson, London, lk 72, 1836, [[The Medical Heritage Library]] raamatu veebiversioon (vaadatud 12.01.2015)
}}
273. rida ⟶ 271. rida:
* Mary Carsillo, Kay Klapproth, ja Stefan Niewiesk, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2704766/#__ffn_sectitle Cytokine Imbalance after Measles Virus Infection Has No Correlation with Immune Suppression], J Virol. juuli 2009; 83(14): 7244–7251., doi: 10.1128/JVI.00148-09, PMCID: PMC270476, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884–886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Joosep Värk, [http://epl.delfi.ee/news/tervis/eesti-on-voimalikuks-leetrite-puhanguks-valmis?id=70981143 Eesti on võimalikuks leetrite puhanguks valmis], 12. märts 2015
[[Kategooria:Nakkushaigused]]
| |||