Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
16. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2014}}
{{keeletoimeta}}
'''Kopsuvähk''' ([[ladina keel]]es ''cancer pulmonalis'') on paljude [[loomad]]e (sealhulgas [[inimene|inimese]]) pahaloomuliste [[kopsud|kopsu]][[kasvaja]]te, mis lähtuvad sagedasti teatud [[rakk|rakusiseste]] [[geneetiline transformatsioon|geenimuutuste]] tagajärjel [[bronhiepiteel]]ist ja harvem ka [[alveolaarepiteel]]ist, poolt põhjustatud progresseeruvat, sageli ravimatut ning surmaga lõppevat [[vähk (haigus)|haiguste rühma]].
Kopsuvähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri [[liik (bioloogia)|liikidel]] ja indiviididel erineda nii [[sümptom]]id, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus [[onkoteraapia]]le (või selle olemasolu) ja haiguse kestus ning [[suremus]].
Kopsudes esineb hulgaliselt healoomulisi kasvajaid, nagu polüübid, papilloomid, adenoomid, bronhiaalsed fibroomid, bronhiaalsed kondroomid, bronhiaalsed leiomüoomid, bronhiaalsed [[lipoom]]id, neurofibroomid, hemangioomid, lümfangioleoimüomatoos (LAM), hamartoomid, teratoomid, põletikulised (inflammatoorsed)
eosinofiilsed granuloomid). Maliigseks võivad muutuda polüpoidsed (
Enamik kopsuvähi vorme on [[kartsinoomid]], harvemini [[sarkoom]]id.
Kopsudes võib leiduda ka teistest [[kude]]dest ja [[elund]]itest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]], [[kolorektaalvähk|kolorektaal]]-, [[neeruvähk|neeru-]] ja [[eesnäärmevähk]] jms, kuid need on harilikult mõne teise kasvaja [[metastaas|siirded]] ehk kopsumetastaasid (M1PUL) ja neid ei loeta primaarseks kopsuvähiks.<ref>[http://www.macmillan.org.uk/Cancerinformation/Cancertypes/Lungsecondary/Secondarylungcancer.aspx Secondary cancer in the lung (metastatic lung cancer)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
Kopsuvähi [[tumorigenees|teke]] on põhjustatud mitmetest molekulaarsetest sündmustest, nagu rakkude paljunemine, diferentseerumine, [[apoptoos]], migratsioon, invasioon ja [[geenimutatsioon]](id)<ref name="BASICS OF CARCINOGENESIS *P Uma Devi">P Uma Devi, [http://medind.nic.in/haa/t05/i1/haat05i1p16.pdf BASICS OF CARCINOGENESIS], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
Kopsuvähk on üsna suur [[tervishoiuprobleem]] mitmel pool [[maailm]]as.
== Imetajad ==
===
Kopsuvähk on inimestel levinuim vähivorm, mille arengu ja hõive toimel sureb maailmas ligi 1,1 miljonit inimest [[aasta]]s (2000. aasta andmed).
====Riskitegurid====
Põhiliseks kopsuvähi välditavaks riskiteguriks peetakse [[suitsetamine|suitsetamist]] (nii olnud, aktiivset kui ka passiivset). Arvatakse, et krooniline suitsetamine põhjustab kuni 80% kopsuvähi juhtudest (eelistatavalt [[mees]]tel). Kopsuvähki haigestub siiski üksnes väike osa kroonilistest suitsetajatest. Näiteks on kokku loetud, et 2012. aastal elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ligi 42,1 miljonit täiskasvanud suitsetajat (suitsetajateks loetakse neid, kes on tõmmanud rohkem kui 100 sigaretti elus).<ref>[[CDC]], [http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/adult_data/cig_smoking/ Adult Cigarette Smoking in the United States: Current Estimates], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
Lisaks suitsetamisele on toodud välja uuteks riskiteguriteks ka tööalast kokkupuudet [[asbest]]iga, vähest puu- ja juurvilju sisaldavat dieeti, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, [[ioniseeriv kiirgus|ioniseerivat kiirgust]], [[radoon]]i ja eelnevast suitsetamisest tingitud pahaloomulisi kasvajad. Kuid kõige uuemad riskitegurid, mis nimekirja lisandunud, on [[hormoonasendusravi]] [[menopaus]]i sümptomite leevendamiseks ning [[inimese papilloomiviirus]] (HPV).<ref name="Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer">Johnson D, Blot W, Carbone D, et al. Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer. In: Abeloff M, Armitage J, Niederhuber J, et al., eds. Abeloff ́s Clinical Oncology. 4th ed. Philadelphia: Churchill Livingstone; 2008. lk 1307–66.</ref>
44. rida:
===== Pärilikud tegurid =====
Kopsuvähi tekkel võib mängida rolli ka perekondlik eelsoodumus (suitsetamisest sõltumatu). Viimase aja uuringud näitavad, et [[inimese genoom]]is on [[geenipiirkond]], millest võib sõltuda kopsuvähi teke.<ref>Coté ML, Liu M, Bonassi S, Neri M, Schwartz AG, Christiani DC, Spitz MR, Muscat JE, Rennert G, Aben KK, Andrew AS, Bencko V, Bickeböller H, Boffetta P, Brennan P, Brenner H, Duell EJ, Fabianova E, Field JK, Foretova L, Friis S, Harris CC, Holcatova I, Hong YC, Isla D, Janout V, Kiemeney LA, Kiyohara C, Lan Q, Lazarus P, Lissowska J, Le Marchand L, Mates D, Matsuo K, Mayordomo JI, McLaughlin JR, Morgenstern H, Müeller H, Orlow I, Park BJ, Pinchev M, Raji OY, Rennert HS, Rudnai P, Seow A, Stucker I, Szeszenia-Dabrowska N, Dawn Teare M, Tjønnelan A, Ugolini D, van der Heijden HF, Wichmann E, Wiencke JK, Woll PJ, Yang P, Zaridze D, Zhang ZF, Etzel CJ, Hung RJ.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3445438/ Increased risk of lung cancer in individuals with a family history of the disease: a pooled analysis from the International Lung Cancer Consortium.], Eur J Cancer. september 2012;48(13):1957-68. doi: 10.1016/j.ejca.2012.01.038., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
===== Sissehingatavad ained ja keskkond =====
* [[õhk|õhu]][[saastumus|saaste]] ([[sõiduk]]ite [[heitgaas]]id, [[tehas]]te heitmed jms)
* [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] ja [[tubakas|tubaka]] [[
** riskiteguriks võib olla ka [[toidulisand]]ite ja suitsetamise koostoime, nagu näiteks [[A-vitamiin]]i [[eelvitamiinid]]e [[karotenoidid|beetakaroteeni]] sisaldavate preparaatide omal käel manustamine<ref>Demetrius Albanes, [http://ajcn.nutrition.org/content/69/6/1345s.full β-Carotene and lung cancer: a case study 12], Am J Clin Nutr, juuni 1999, 69. köide, nr 6 lk 1345-1350, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
* kokkupuude [[asbest]]iga
* kokkupuude [[kartsinogeen|kantserogeensete ainetega]]
65. rida:
* [[AIDS]]
* [[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]]
* [[reumatoidartriit]]<ref>Christophe Bolognaa, Marie-Christinne Picotb, Christian Jorgensena, Philippe Viua, Regis Verdierb, Jacques Sanya, [http://ard.bmj.com/content/56/2/97.full Study of eight cases of cancer in 426 rheumatoid arthritis patients treated with methotrexate], 24. oktoober 1996, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
* [[suhkurdiabeet]]<ref>Lee JY, Jeon I, Lee JM, Yoon JM, Park SM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23562551 Diabetes mellitus as an independent risk factor for lung cancer: a meta-analysis of observational studies. Lühikokkuvõte.], Eur J Cancer. juuli 2013 ;49(10):2411-23. doi: 10.1016/j.ejca.2013.02.025., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
* [[süsteemne erütematoosne luupus]]<ref>M Kale, R Ramsey-Goldman, [...] ja AE Clarke, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3467492/ Lung cancer in systemic lupus erythematosus], Arthritis Res Ther. 2012; 14(Suppl 3): A15., doi: 10.1186/ar3949, PMCID: PMC3467492, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
* [[tuberkuloos]] (kopsutuberkuloos).
73. rida:
Mitmed [[viirused]] võivad kas otseselt või kaudselt mõjutada kopsuvähi tekke riski:
* [[Epsteini-Barri viirus]]<ref>J Koshiol, M L Gulley, Y Zhao, M Rubagotti, F M Marincola, M Rotunno, W Tang, A W Bergen, P A Bertazzi, D Roy, A C Pesatori, I Linnoila, D Dittmer, A M Goldstein, N E Caporaso, L M McShane, E Wang ja M T Landi, [http://www.nature.com/bjc/journal/v105/n2/full/bjc2011221a.html Epstein–Barr virus microRNAs and lung cancer], British Journal of Cancer (2011) 105, 320–326. doi:10.1038/bjc.2011.221 www.bjcancer.com, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)
* [[HI viirus]] (tõenäoliselt raviga seoses)<ref>J Cadranel, D Garfield, A Lavolé, M Wislez, B Milleron, ja C Mayaud, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2121163/ Lung cancer in HIV infected patients: facts, questions and challenges], Thorax. Nov 2006; 61(11): 1000–1008., doi: 10.1136/thx.2005.052373, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2121163, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
* [[inimese papilloomiviirus]], HPV
* [[leetriviirus]]<ref>Heidi Ledford, [http://www.nature.com/news/2008/080425/full/news.2008.779.html Viruses found in lung tumours. Common viruses might contribute to lung cancer.], 25. aprill 2008, Nature, doi:10.1038/news.2008.779, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
===== Bakterid =====
83. rida:
===== Ravi, raviprotseduurid ja ravimid =====
Kopsuvähi risk suureneb, teadmata põhjustel (tõenäoliselt [[immunosupressioon]]i tõttu), [[doonorelund]]ite [[elundi siirdamine|siirdamise]] järgselt märkimisväärselt.<ref>Eric A. Engels, Ruth M. Pfeiffer, [...] , ja Monica Lin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3310893/ Spectrum of Cancer Risk among U.S. Solid Organ Transplant Recipients: The Transplant Cancer Match Study], JAMA. 2. november 2011; 306(17): 1891–1901., doi: 10.1001/jama.2011.1592, PMCID: PMC3310893, NIHMSID: NIHMS362724, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
Kopsuvähki haigestumise risk suureneb ka teiste vähiliikide, nagu [[Hodgkini lümfoom]]i ja rinnavähi<ref>ScienceDaily, [http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140406214413.htm Increased risk of developing lung cancer after radiotherapy for breast cancer], 6. aprill 2014, ESTRO, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
====== Hormoonravi ======
* [[asendusravi|hormoonasendusravi]] ([[östrogeen]] + [[progestiin]])<ref>Christopher G. Slatore, Jason W. Chien, David H. Au, Jessie A. Satia, and Emily White, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2849773/ Lung Cancer and Hormone Replacement Therapy: Association in the Vitamins and Lifestyle Study], J Clin Oncol., 20. märts 2010; 28(9): 1540–1546., doi: 10.1200/JCO.2009.25.9739, PMCID: PMC2849773, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
Hiljuti avaldatud suuremahulised uuringud on kinnitanud, et [[östrogeen]]id soodustavad mitteväikerakuliste kopsuvähi rakkude vohamist (proliferatsiooni) ''[[in vivo]]'' ja ''[[in vitro]]''. See on ka põhjuseks, miks adenokartsinoomi esinemissagedus tõuseb eeskätt mittesuitsetajatest naiste seas.
==Kopsuvähihaigestumuse sagedus==
{{Vaata|Vähktõve epidemioloogia maailmas}}
Kopsuvähki põevad sagedamini [[arenenud riik]]ide elanikud. Kopsuvähk on üheks sagedamini esinevaks vähktõve vormiks nii [[Põhja-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s kui ka [[Eesti]]s.
Kopsuvähk on kasvajalistest haigustest [[surm]]a põhjusena esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui jämesoole-, rinna- ja [[eesnäärmevähk]] kokku (1,1 miljonit surma aastal 2000; 1,4 miljonit surma aastal 2008), olles samas üks paremini välditavaid kasvajalisi haigusi.<ref name="Harrison">Horn, L; Pao W; Johnson DH (2012). "Chapter 89". In Longo, DL; Kasper, DL; Jameson, JL; Fauci, AS; Hauser, SL; Loscalzo, J. Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw-Hill. ISBN 0-07-174889-X.</ref>
Kopsuvähki haigestumine on viimastel aastakümnetel meeste seas vähenenud, naistel suurenenud. [[Adenokartsinoom]]i esinemise sagedus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud. Kuigi suitsetamine on üks suuremaid [[
Põhja-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides sagenes kopsuvähki haigestumine meeste seas kuni 1990. aastateni. Seejärel haigestumine stabiliseerus. Sarnast trendi märgati ka USA-s meeste puhul.<ref name="The changing epidemiology of lung cancer in Europe" />
128. rida:
Kopsude ehituslike iseärasuste tõttu moodustavad nad keskkonna, milles primaartuumor võib laialdaselt levida ja kasvada, sealjuures avaldamata mingitki toimet organismi talitlusele.
Kopsuvähi sümptomid on tingitud kasvaja üldisest mõjust organismile ning võivad olla mittespetsiifilised ja raskesti diagnoositavad.
{| class="wikitable"
163. rida:
Kopsuvähi sümptomeid võib jagada kopsu- ehk respiratoorseteks sümptomiteks ning üldsümptomiteks. Võttes arvesse kõiki kopsuvähijuhte, on kõige sagedasemaks sümptomiks köha. Muudest respiratoorsetest sümptomitest esineb veel sagedasti hingeldust, veriköha, hingamisraskust ja rindkerevalu. Kopsuvähi avastamist soodustab mitme erineva respiratoorse ja üldsümptomi koosesinemine.<ref name=" Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time." /><ref name="Is late diagnosis of lung cancer inevitable? Interview study of patients’ recollections of symptoms before diagnosis" /><ref name="What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study">Hamilton W, Peters TJ, Round A, et al. What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study. Thorax 2005;60:1059–65</ref>
Vaatamata esmase kopsuvähi avastamise [[asümptomaatilisus]]ele, on selliseid patsiente vaid 6–13%. Patsientidel, kellel puuduvad sümptomid täielikult, on 5 aasta elumus parem võrreldes nende haigetega, kellel on sümptomid haiguse avastamise ajal.<ref>G. Buccheri ja D. Ferrigno, [http://erj.ersjournals.com/content/24/6/898.full Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time], doi: 10.1183/09031936.04.00113603, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)
=== Paraneoplastilised sündroomid ===
Kopsuvähki põdevatel vähihaigetel kaasnevad [[paraneoplastilised sündroomid]]<ref>Stefanie Heinemann, Peter Zabel, Hans-Peter Hauber, [http://cancer-therapy.org/CT/v6/A/73._Heinemann_et_al,_687-698.pdf Paraneoplastic syndromes in lung cancer], Cancer Therapy, 6. väljaanne, lk 687-698, 2008, veebiversioon (vaadatud 09.11.2014)
==== Endokrinoloogilised paraneoplastilised sündroomid ====
233. rida:
Kopsuvähk levib ümbritsevatesse kudedesse ([[keskseinand]]isse, [[perikard]]ile, samuti lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse ja hematogeenselt peaajju, luudesse, maksa jne.<ref>[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 318–321, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
==Kliiniline klassifikatsioon (aegunud, ebasoovitatav) ==
Kliinilises praktikas jaotatakse kopsuvähk kahte gruppi:
*1. väikerakk-kopsuvähk (''Small Cell Lung Cancer'' – SCLC)
*2. mitteväikerakk-kopsuvähk (''Non-Small Cell Lung Cancer'' – NSCLC)<ref>[[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/61-kopsuvaehk Kopsuvähk], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)</ref>
Mõnel pool maailmas peetakse kliinilist klassifikatsiooni aegunuks ja ebatäpseks, selle asemel soovitatakse kasutada [[WHO]] kopsuvähi morfoloogilist klassifikatsiooni (2004).<ref>Iver Petersen, Prof. Dr. med., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3163783/ The Morphological and Molecular Diagnosis of Lung Cancer], Dtsch Arztebl Int. august 2011; 108(31-32): 525–531., doi: 10.3238/arztebl.2011.0525, PMCID: PMC3163783, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)
=== Väikerakk-kopsuvähk===
[[Pilt:Lung small cell carcinoma (1) by core needle biopsy.jpg|pisi|Histopatoloogiline pilt väikerakk kopsuvähist kopsus. Nõelbiopsia. [[H&E värvimine]]
{{Vaata|Väikerakk-kartsinoom}}
[[Väikerakk-kartsinoom]] (''carcinoma parvocellulare'') on bronhiaalnäärmete neuroendokriinsetest rakkudest lähtuv pahaloomuline [[neuroendokriinne kasvaja]], mis on väga kiire kasvu ja metastaseerumisega. Esinemissagedus hinnanguliselt ligi 15%.
Arvatavasti on väikerakk-kopsuvähi rakud pärit [[bronh]]i neuroendokriinsetest rakkudest, ''[[endocrinocytus EC]]'' raku vormidest. Ekspresseeruvad mitmetes neuroendokriinsetes markerites ja võivad osaleda ektoopiliste [[hormoon]]ide tootmises, näiteks [[antidiureetiline hormoon]]) (ADH) ja [[adrenokortikotroopne hormoon]] (AKTH).<ref name="Mitchell">Mitchell, Richard Sheppard; Kumar, Vinay; Abbas, Abul K.; Fausto, Nelson. "Ch. 13, box on morphology of small-cell lung carcinoma". Robbins Basic Pathology (8th ed.). Philadelphia: Saunders</ref>
254. rida:
{{Vaata|Mitteväikerakk-kopsuvähk}}
Mitteväikerakk-kopsuvähk on kopsuepiteeli vähivorm, mis erineb väikerakk kopsuvähist, sest ei allu [[keemiaravi]]le. Esinemissagedus hinnanguliselt kuni 85%.
Jaguneb omakorda:
272. rida:
* röga tsütoloogiline uurimine
* endoskoopiameetodid – [[fiiberbronhoskoopia]]. Patoloogia kahtluse või leiu korral võetakse nendest kohtadest proovitükke
* kopsubiopsiad, kas bronhoskoopilise tsütoloogiaharjaga võetud proovid või kirurgiline kopsubiopsia – võetakse kas bronhoskoopia ajal, peenikese nõleaga läbi rindkere või kirurgiliste meetodite abil.
==== Kopsuvähi sõeluuring ====
279. rida:
[[Kopsuvähi sõeluuring]]ud ([[Kompuutertomograaf|CT]]-skriining) on vajalikud, et avastada haigus enne sümptomite ilmnemist. Varajase avastamise korral ja sobiva raviga saab rakendada enamikule patsientidele tervistavat ravi, mõjutades suremusnäitajaid.<ref name="Transbronchial and Enddobronchial Biopsies.">Cagle P, Allen T, Kerr K. Transbronchial and Enddobronchial Biopsies. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2009</ref>
Varasemad kopsuvähi sõeluuringud, kus kasutati tuumori avastamiseks [[kopsuröntgen]]it ning [[röga tsütoloogiline uuring|röga tsütoloogilist uuringut]]<ref name="Screening for early lung cancer. Results of the Memorial Sloan-Kettering study in New York.">Melamed MR, Flehinger BJ, Zaman MB, et al. Screening for early lung cancer. Results of the Memorial Sloan-Kettering study in New York. Chest 1984;86:44–53</ref>, ei ole osutunud efektiivseteks ja seetõttu neid ei soovitata.<ref>[http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-148 Kopsuvähi ravijuhistes ei soovitata kasutada üldist kompuutertomograafia sõeluuringut], veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)</ref>
Kasutusele on võetud uued meetodid, näiteks katsetatakse [[rindkere madaladoosiline spiraalne kompuutertomograafiline uuring|rindkere madaladoosilist spiraalset kompuutertomograafilist uuringut]].
==== Kopsude fiiberbronhoskoopia ====
{{Vaata|Kopsude fiiberbronhoskoopia}}
[[Fiiberbronhoskoopia]] koos tang[[biopsia]] ning krüobiopsiaga on üks olulisemaid morfoloogilise diagnoosi meetodeid tsentraalse kopsuvähi korral.
Fiiberbronhoskoopia ajal viiakse [[hingamisteed]]esse peenike valguskiududega toru, mille abil edastatakse pilt [[videosüsteem]]i, bronhoskoobi abil on võimalik võtta materjali teatud koeuuringute tarbeks.
Perifeerse kopsukasvaja korral tehakse piltdiagnostilise kontrolli all [[transtorakaalne jämenõelbiopsia]]. Selle meetodi tundlikkust peetakse tänapäeval väga suureks, 90–99%.
==== Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast ====
{{Vaata|Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kopsud)}}
Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kas üks, kaks või rohkem ülesvõtet) on osades [[riik]]ides esmane uuring kopsuhaiguste ja ka kopsuvähi tuvastamiseks, ka [[kiirgusdoos]]i eluskudedele peetakse minimaalseks.
Asümptomaatilistel juhtudel võib röntgenoloogiline rindkere ülesvõte olla esimene viide kopsuvähile. Oluline fakt röntgeniülesvõttel rindkerest on see, et ainuüksi otsesuunaline röntgenipilt pole diagnoosimiseks ja tuvastamiseks piisav, vaja oleks lasta teha ka külgprojektsioonis ülesvõte, mis sageli jäetakse tegemata.
Kopsuröntgenipildil võib [[radioloog]] tuvastada kahtlasi piirkondi, mille morfoloogiline tuvastamine võib nõuab edasisi uuringuid (näiteks fiiberbronhoskoopiat või kopsubiopsiat).
Röntgeniülesvõte on oluline abivahend, et märgata muutusi lümfisõlmede suuruses või tsentraalse lisamassi olemasolust.
Röntgenleiu variandid kopsuvähi korral võivad olla kas varjustus tipus, perifeerne [[ümarvari]]<ref>Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/012/ymarvari_kopsus.pdf Ümarvari kopsus], TÜ Kliinikumi kopsukliinik, Eesti Arst 2008; 87(4):260−268, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)</ref>, destruktsioon kopsus, perifeerne bronhioloalveolaarne varjustus, tsentraalse vähi korral – lisavari [[kopsuvärat]]is või muutunud kopsuvärati konfiguratsioon, mediastinaalne või kopsuvärati [[lümfadenopaatia]], kohalik [[emfüseem]], halvasti ravile alluv või paranev kopsupõletik, bronhiektaasiad, obstruktiiv-atelektaatiline pneumoniit, segmendi, sagara või kogu kopsu atelektaas, pleuraefusioon, luuliste struktuuride destruktsioon.<ref name="Kopsuvähk">A. Altraja, [http://tervis.tostamaa.ee/ul/Kopsuvahk__Konspekti_koostaja_dr_Alan_Altraja.PDF Kopsuvähk], 2004, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)</ref>
====Kompuuteruuring====
[[
Kompuutertomograafia (KT) puhul luuakse arvuti abil uuritavast kehapiirkonnast pilt, mis on tehtud röntgenülesvõtetest. Näitab täpset kasvaja suurust ja asukohta, pannakse paika ka haiguse levik (siirete olemasolu ja asukoht).
Selle meetodi puhul on võimalik uurida kopse kiiresti, sel on suurem tundlikkus kui röntgenil, andes samas ka suurema kiirguskoormuse organismile, kuid madalama kui tavalise KT-uuringu kiirguskoormus. Selle meetodiga avastatud vähkidest 85% olid I staadiumis ning see võimaldas opereeritute 10 aasta elumuse tõsta 92%-ni. Olgugi, et uuringul on palju positiivseid tagajärgi, ei soovitata kasutada seda rutiinseks sõeluuringuks tema kalliduse, suure kiirguskoormuse ning paljude valepositiivsete tulemuste tõttu. Valepositiivsete tulemuste ravimine võib viia healoomuliste muutuste agressiivse üleravini ning sellest tekkinud [[tüsistus]]teni.
====Kopsuvähi magnetresonantstomograafia====
322. rida:
Kopsuvähi positronemissioontomograafia (PET-) uuring on [[radioloogia]]s kasutatav uurimismeetod, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus [[radioaktiivsus|radioaktiivset]] glükoositaolist märkainet ([[18F-FDG]]). Märkaine hakkab kogunema kudedesse ja haiguskolletesse, mis on suurenenud [[glükoos]]i tarbimisega – aine imendumisel organismis püütakse tekitaga võimalikult täpne pilt, mis võimaldaks hinnata kudede ainevahetusprotsesse raku ainevahetuse tasemel, rõhuasetusega haiguskolletel.<ref>Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonna vanemõde Epp Linnasmägi, [http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/PET_uuring_RD.pdf POSITRONEMISSIOON-TOMOGRAAFIA (PET) UURING], 2013, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014)</ref>
PET-uuring erineb MRT-st selle poolest, et tema tulemuseks ei ole varjukujutis, kuna kopsuvähi kolde suurus ei
Uuringu piiranguteks on iga indiviidi rakkude hingamisahelate ja ainevahetuse eripärad, nii võivad uuringut mõjutada inimesel esinev [[hüpoglükeemia]] (keha rakud reguleerivad [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme alla) või ka [[hüperglükeemia]].{{lisa viide}}
PET-uuringu tulemused, kui vähipaige on väike (väiksem kui 1
PET-seadme negatiivseks küljeks on tema kõrge hind ja esialgu vähene seadmete levik<ref name="Diagnostic imaging of lung cancer" /><ref name="Computed Tomography and Magnetic Resonance of the Thorax. 3rd edn.">Naidich D, Webb W, M[ller N, et al. Computed Tomography and Magnetic Resonance of the Thorax. 3rd edn. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 1999.</ref
=== Kopsuvähi eristusdiagnoos ===
344. rida:
* [[granuloomid]]
* [[ümaratelektaas]]
* ja paraneoplastiliste sündroomide eristamine endokriin-, naha, skeleti- ja lihaskonna, neeru- ja neuroloogilistest haigustest jm.<ref
== Diagnoosi kodeerimine ==
350. rida:
===Kopsuvähi TNM-klassifikatsioon 7. väljaanne ===
Peamiste [[kopsuvähi diagnostika]] meetodite hulka kuuluvad kasvaja morfoloogiline kindlaks tegemine ja kasvajarakkude patobioloogiline kirjeldamine.
[[TNM-klassifikatsioon]] (''tumor-nodus-metastasis system'') on pahaloomuliste kasvajate kliinilise klassifikatsiooni süsteem, milles märgitakse kasvajaasukoht, lümfisõlmede haaratus ja metastaaside olemasolu.
394. rida:
|-
! T1
| Kasvaja suurus on ≤ 3
|
! N2
403. rida:
|-
! T1a
| Kasvaja suurus on ≤ 2
|
! N3
409. rida:
|-
! T1b
| Kasvaja suurus on > 2–3
|-
! T2
| Kasvajad suurusega < 3–7
|-
|-
! T2a
| Kasvaja suurim mõõde on > 3–5
|-
|-
! T2b
| Kasvaja suurim mõõde on >5–7
|-
|-
! T3
| Kasvaja suurim mõõde on > 7
|-
|-
430. rida:
| Eri suurusega kasvaja, mis põhjustab invasiooni järgmistesse struktuuridesse: keskseinand, suured veresooned, [[söögitoru]], [[süda]], lülikeha, trahhea bifurkatsioon või kasvaja metastaasidega kopsus algkoldega samal poolel, kuid teises sagaras
|}
<ref
{| class="wikitable"
469. rida:
| IV
|}
==Onkoteraapia==
483. rida ⟶ 481. rida:
<ref name="Paclitaxel-carboplatin">Sandler A, Gray R, Perry MC, et al. Paclitaxel-carboplatin alone or with bevacizumab for non-small-cell lung cancer. N Engl J Med 2006;355:2542–50</ref>
Kõige edukamaks raviks on osutunud onkoloogiline ravi, mis on kombineeritud kirurgilise raviga. Kuna viimase poole sajandi jooksul on toimunud suured edasiminekud kopsuvähi diagnostikas ja ravis, on toimunud märkimisväärsed muutused ka mitteväikerakulise kopsuvähi haigete 5 aasta elumuses, mis on tõusnud 20%-lt 55%-ni tänapäeval. Postoperatiivne suremus on kopsuvähiga opereeritud patsientide hulgas vähenenud 1–2%-ni.
===Kirurgiline ravi===
490. rida ⟶ 488. rida:
Kopsuvähi kirurgiline ravi oli üks esimesi kopsuvähi ravivorme, mis hakkas, tõenäoliselt ligi 70 aastat tagasi, haiglates levima.
Kopsuvähi kirurgilise ravi korral, mille läbi viimisel püütakse Eestis järgida [[onkoloogiline kirurgia|onkoloogilise kirurgia]] üldtunnustatud printsiipe<ref>[[Tõnu Vanakesa]], PERHi kardiotorakaalkirurgia keskus, [http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea10lisa2lk48-58.pdf Kopsuvähi kirurgiline ravi], [[Eesti Arst]] 2010; 89(Lisa2):48−58, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
Kirurgilise ravi mahuks on kas [[lobektoomia]], [[pulmonektoomia]], [[segmentektoomia]] või ka [[atüüpiline kopsuresektsioon]] ja mediastinaalne [[lümfadenektoomia]].<ref>Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/078/ea10lisa2lk59-67.pdf Minimaalinvasiivse ravi võimalused kopsuvähi korral], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):59−67, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)</ref>
Kirurgiline ravi nõuab näidustuste hindamisel eri aspektide arvestamist:
499. rida ⟶ 497. rida:
* kopsude funktsionaalsed näitajaid
* operatsiooniga kaasnevad riske
* tähtsamate elundkondadega kaasnevad haigused <ref name="Janssen">Trends in incidence and prognosis of the histological subtypes of lung cancer in North America, Australia, New Zealand and Europe. Janssen-Heijnen ML1, Coebergh JW. http://www.lungcancerjournal.info/article/S0169-5002(00)00197-5/abstract
Kopsuvähi operatsiooni eesmärkideks on (vastavalt Kopsuvähi TNM-klassifikatsioon 7. väljaandele) T (kasvaja algkolle) ja N (lümfisõlme) lõplik diagnostika ja kasvaja radikaalne eemaldamine, kopsuvähi algkolde ja kopsuvärati [[lümfisõlm]]ede resektsioon ühe plokina, kasvaja ja lümfisõlmede kirurgiline dissektsioon kasvajarakkude disseminatsiooni vältides ja ipsilateraalsete intratorakaalsete lümfisõlmede eemaldamine. Teine oluline kriteerium on regionaalsete lümfisõlmede eemaldamise ulatus.<ref name="Lung cancer: principles and practice. 3rd ed">Pass HI, Carbone DP, Johnson DH, et al. Lung cancer: principles and practice. 3rd ed. Lippincott Williams & Wilkins, 2005:373–86</ref><ref name="Cigarette smoking and subsequent risk of lung cancer in men and women: analysis of a prospective cohort study.">Freedman ND, Leitzmann MF, Hollenbeck AR, et al. Cigarette smoking and subsequent risk of lung cancer in men and women: analysis of a prospective cohort study. Lancet Oncol 2008;9:649–56</ref><ref name="Targeting aromatase and estrogen signaling in human non-small cell lung cancer.">Marquez-Garban DC, Chen HW, Goodglick L, et al. Targeting aromatase and estrogen signaling in human non-small cell lung cancer. Ann N Y Acad Sci 2009;1155:194 –205</ref>
Üldiselt eemaldatakse kopsu pahaloomuline kasvaja koos ümbritsevate kudedega, et saada võimalusel lahti kõikidest vähirakkudest ja kopsuvähi haigete [[
Operatiivse ravi puhul on tegemist lokaalse raviga, seetõttu ei saa seda kasutada vähisiirete raviks, kuid tänu kirurgia arengule on hakatud eemaldama ka metastaase, mis on opereeritavad. Kopsuvähi puhul on osadel juhtudel vajalik ühe kopsu täielik eemaldamine, kuid võimalusel lõigatakse ära vaid osa kopsust, kus kasvaja paikneb.
512. rida ⟶ 510. rida:
* maliigne [[pleuraefusioon]]
* [[südamepauna tamponaad]]
* tuumor <2
* metastaas kontralateraalses kopsus
* metastaas supraklavikulaarses lümfisõlmes
525. rida ⟶ 523. rida:
{{Vaata|Kopsuvähi kiiritusravi}}
[[Kopsuvähi kiiritusravi]] võib olla kas osa kombineeritud ravist: operatiivne, [[kemoteraapia]] ja kiiritusravi, või ka iseseisvalt kasutatav ravi liik. Operatiivse ravi vastunäidustuste korral tuleks, vastavalt kopsuvähi TNM-süsteemile, koostöös kopsuvähihaigega arutada kopsuvähi kiiritusravi võimaluste üle ja koostada [[kiiritusravi plaan]].<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/about-radiotherapy-for-lung-cancer About radiotherapy for lung cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
Kopsuvähi kiiritusravi jagatakse kaheks: välis- ja sisekiiritusravi<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/internal-radiotherapy-for-lung-cancer Internal radiotherapy for lung cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
[[Väliskiiritusravi]] põhineb kasvajapaikme [[kiiritamine|kiiritamisel]] kehavälise spetsiaalse [[kiirgusallikas|kiirgusallikaga]] (seadme sees), kasutatakse [[röntgenikiirgus]]t ja erinevaid kiirgusdoose.
Väliskiiritusravi eesmärgiks on kopsuvähi kolde mõõtmete vähendamine või sümptomite leevendamine. Kiiritusravi teostatakse väikeste osade kaupa ehk fraktsioneeritult. Väikerakulise kopsuvähi standardse fraktsioneeringu puhul toimub üks kiiritusraviseanss päevas ja ravi kestus umbes 6–7 nädalat. Hüperfraktsioneeritud kiiritusravi puhul on kaks kiiritusravi fraktsiooni päevas, kusjuures nende seansside vaheline periood peab olema vähemalt 6 tundi.
Kopsuvähi kiiritusravi kõige peamisemad kõrvaltoimed on [[kiiritusösofagiit]], köha, rindkerevalu, palavik, juuste väljalangemine, kurnatus<ref>[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/lung-cancer-radiotherapy-side-effects Lung cancer radiotherapy side effects], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
==== Kopsuvähi kiiritusravi doosid ====
545. rida ⟶ 543. rida:
Keemiaravi ehk tsütostaatilise raviga üritatakse takistada vähirakkude paljunemist. Kasutatakse mitmeid ravimeid, mis hävitavad vähirakke või takistavad nende kasvamist.
Väikeraku kopsuvähi puhul võib kombineeritud keemiaravi pikendada eluiga kuid põhjustab raskeid ja isegi eluohtlikke kõrvalnähtusid. Praegu saadaolev keemiaravi ei võimalda tervenemist.
Mitteväikerakulise kopsuvähi puhul keemiaravi on endiselt eksperimentaalne ega saa nimetada üheks võimaluseks, et pikendada eluiga või elukvaliteeti.
Väikerakulise kopsuvähi kemoteraapia (elumus ca 14 kuud) standardravi:
* 6 järjestikust kuuri: [[vinkristiin]] (´1) + [[doksorubitsiin]] või [[etoposiid]] (3 päeval ´ 1) + [[tsüklofosfamiid]] (´ 1) igal 3. nädalal; <br/>või
* [[tsisplatiin]] 80–100
Keemiaravi tehakse eri etappidel erinevalt:
559. rida ⟶ 557. rida:
======Palliatiivne keemiaravi======
Eesmärk on peatada kasvajarakkude edasist levikut ja kasvaja suuruse vähendamine.
Sarnaselt kiiritusraviga toimub keemiaravi mitme järjestikuse ravikuurina. Võimalik on ka kombinatsioonravi, niit et vähihaigele manustatakse mitut ravimit korraga.
Väikeraku kopsuvähi puhul on teada:
578. rida ⟶ 576. rida:
== Kopsuvähi retsidiivid ==
Enamikul väikerakk-kartsinoomihaigetel, kes on saanud nii kiiritus- kui ka keemiaravi, on haigus [[haiguse retsdiiv|tagasi tulnud]]. Haiguse taastulemine toimub tõenäoliselt esimese kahe aasta jooksul pärast ravi.<ref>The Merck Manula, Home edition, [http://www.merckmanuals.com/home/lung_and_airway_disorders/tumors_of_the_lungs/lung_cancer.html Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)
==Kopsuvähi elumus ==
609. rida ⟶ 607. rida:
Kopsuvähi ravi baseerub tänapäeval mitmete riikide meditsiini- ja farmakoloogiavaldkonnas nii patohistoloogilise kui molekulaarse ehituse ja kliinilise haiguse levikul.
Patohistoloogilisel tasandil ei ole väikerakk-kartsinoomi ja mitteväikerakk-kopsuvähi eristamine koematerjalide alusel piisav, erinevate vähitüüpide ja staadiumite tuvastamiseks ja algkollete eristamiseks metastaasidest ning raviskeemide koostamiseks tuleks läbi viia vähirakkude fragmentide molekulaarsete profiilide uurimised molekulaarsel tasandil.<ref>Dara L. Aisner, MD, PhD ja Carrie B. Marshall, MD, [http://ajcp.ascpjournals.org/content/138/3/332.full Molecular Pathology of Non–Small Cell Lung Cancer A Practical Guide], doi: 10.1309/AJCPFR12WJKCEEZZ, (2012) American Journal of Clinical Pathology, 138, 332–346., veebiversioon (vaadatud 10.11.2014)
===== Protoonkogeenid =====
617. rida ⟶ 615. rida:
=== Immunopatoloogia ===
Kopsuvähihaigetel esineb muutusi [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsuse]] talitluses, nii näiteks on vähenenud ringlevate [[B-lümfotsüüt|B-]] ja [[T-lümfotsüüt]]ide ning nende erinevaid funktsioone kandvate alampopulatsioonide arvukus.<ref>Wesselius LJ, Wheaton DL, Manahan-Wahl LJ, Sherard SL, Taylor SA, Abdou NA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3032522 Lymphocyte subsets in lung cancer. Lühikokkuvõte.], Chest. 1987 May;91(5):725-9. (vaadatud 14.11.2014)
== Kopsuvähi kolde mikrokeskkond ==
624. rida ⟶ 622. rida:
Kopsuvähi kolle moodustub lisaks geneetilistele teguritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus.
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] – hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane – kas veresoonte vähesuse või ka talitlushäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100–150
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere- ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T- ja B-rakud.<ref>Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)
== Kopsuvähivastane vaktsiin ==
Kopsuvähivastaste terapeutiliste vaktsiinide eesmärk on aktiveerida organismi [[immuunsüsteem]]i [[vähiantigeen]]ide suhtes.
Käimasolevad [[MAGE-A3]] [[antigeen]]il rajaneva kopsuvähivastase vaktsiini kolmanda faasi juhuslikustatud platseeboga kontrollitud topeltpimedasse üleilmsesse uuringusse koondnimega [[MAGRIT]] kaasatud 2272 mitteväikerakk-kopsuvähki põdeva patsiendi (Eestis kaasatud 57 patsienti) elumusnäitajad ei erinenud oluliselt platseebot saanud patsientide omast.<ref>Dave Levitan, [http://www.cancernetwork.com/lung-cancer/mage-a3-lung-cancer-vaccine-provides-no-benefit-over-placebo MAGE-A3 Lung Cancer Vaccine Provides No Benefit Over Placebo], 13. oktoober 2014, Lung Cancer, ESMO 2014, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
== Ajaloolist ==
1878. aastal moodustasid maliigsed kopsukasvajad [[Saksamaa]]l ''Institute of Pathology of the University of Dresden'' (Dresdeni Ülikooli Patoloogia Instituudis) 1% kõigist lahkamisel tuvastatud vähivormidest. 1918. aastaks aga 10% ja 1927. aastal rohkem kui 14%.
1930. aastal avaldatud käsiraamatus "''Springer Handbook of Special Pathology"'' täheldati, et pahaloomuliste kopsukasvajate esinemine (peamiselt meestel) on tõusuteel.
==Vaata ka==
690. rida ⟶ 688. rida:
; Kopsuvähihaige surm
* Lynne Eldridge MD, [http://lungcancer.about.com/od/endoflifeissues/a/finalstagecancer.htm What Can You Expect During the Final Stages of Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
* Laboratoorsed katsed
* [[Maolised]]: [[Gürsa]] saaduste kopsuvähi vastane toime
| |||