Kompuutertomograaf: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kompuutertomograaf''' (edaspidi '''KT''', ingl ''computer tomography'' ('''CT''')), algselt ka '''''computed axial tomography''''' ('''CAT''') on [[meditsiiniseade]], mis kombineerib mitme nurga alt tehtud [[röntgen]]ipildid. Hiljem töödeldakse pilte arvutiprogrammidega, et saada ristlõiked [[luu]]dest, [[veresoon]]test ja pehmetest [[kude]]dest inimese kehas. Kompuutertomograafi eelis on, et pildid edastavad üksikasjalikumat teavet kui tavaline röntgenipilt.

Mõistet "kompuutertomograaf" (KT) kasutatakse sageli röntgenikiirte kompuutertomograafiale viitamisel. Leidub eri kompuutertomograafia tüüpe, nagu näiteks [[positronemissioontomograafia]] (PET) ja [[üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia]] (SPECT). [[Röntgentomograafia]], mis on kompuutertomograafia eelkäija, on üks vorm radiograafiast koos paljude teiste tomograafia ja mittetomograafia vormidega.<ref>{{Netiviide|Autor=National Institute of Biomedical Imaging and Bioengineering|URL=https://www.nibib.nih.gov/science-education/science-topics/computed-tomography-ct|Pealkiri=What is a computed tomography (CT) scan?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Kompuutertomograafide kasutamine on paljudes riikides rohkesti kasvanud viimase kahe aastakümne jooksul.<ref>{{Netiviide|Autor=Arch Intern Med.|URL=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4635397/|Pealkiri=Radiation Dose Associated with Common Computed Tomography Examinations and the Associated Lifetime Attributable Risk of Cancer|Väljaanne=|Aeg=14.detsember 2009|Kasutatud=31.oktoober 2017}}</ref> 2007. aastal tehti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] hinnanguliselt 72 miljonit skaneeringut. Ühes uuringus hinnati, et 0,4% [[Vähk (haigus)|vähktõve]] põdejatest USA-s on tingitud kompuutertomograafi skaneeringust ning see arv võib tõusta kuni 2%-ni, arvestades 2007. aasta statistikat. Paraku see hinnang vaidlustati, kuna pole jõutud üksmeelele madalate kiirgustasemetega kahjustuste olemasolule. Samas võivad mõningates uuringutes kasutusel olnud [[Intravenoosne kontrastaat|intravenoosse kontrastaadi]] kõrvaltoimete hulka kuuluda neerukahjustused.<ref>{{Netiviide|Autor=The new england journal of medicine|URL=http://www.columbia.edu/~djb3/papers/nejm1.pdf|Pealkiri=Computed Tomography —– An Increasing Source of Radiation Exposure|Väljaanne=|Aeg=29.november 2007|Kasutatud=31.oktoober 2017}}</ref>

1960ndate lõpus töötasid ameerika füüsik [[Alan Cormack]] ja inglise elektriinsener [[Godfrey Hounsfield]] välja tehnoloogia. Selle abil oli võimalik teha [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelisi]] kujutisi inimese kehaosadest, kombineerides erinevaid röntgeniristlõikeid. Kompuutertomograafi leiutamist peeti niivõrd oluliseks sündmuseks, et 1979. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhind]] anti just neile kahele teadlasele.<ref name="Medical Discoveries" />

Cormack suutis esimesena ehitada masina, mis väljastas [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelist]] pilti, kujutades ristlõiget kolmemõõtmelisest objektist. Tema esimene mudel kasutas [[Röntgenikiirgus|röntgenikiiri]], mis olid suunatud inimese kehale eri nurga alt. Paraku polnud tal sellist süsteemi, mis töötleks kõiki andmeid, mida kompuutertomograaf väljastab. Selle probleemi lahenduseks oli [[arvuti]] olemasolu. Hounsfield hakkas 1967. aastal samuti kompuutertomograafi ehitama. Tema süsteem oli analoogne Cormackiga, kuid ta kasutas kohe ka arvuti abi. Arvuti abil oli võimalik sorteerida kogu röntgeni andmeid ning luua sellest pilt. Esimese arvuti abil oli võimalik saada täiuslik pilt säilinud [[Peaaju|inimajust]], kuid selle visualiseerimiseks kulus üheksa päeva. Enne seda, kui aparaati sai kasutada patsientide peal, tuli Hounsfieldil seda täiustada. Hilisemad mudelid vajasid tööks üheksa tundi ning lõpuks üheksa minutit. Viimane aparaat vajas tööks pildi kokkupanemiseks vaid viis minutit.

Esimene kliiniline kompuutertomograafiauuring toimus Inglismaal Londonis 1. oktoobril 1971 Atkinson Morley haiglas. Patsiendil kahtlustati otsmikusagara kasvajat. Teda skaneeriti prototüüpse [[tomograaf]]iga, mille olid välja töötanud Godfrey Hounsfield ja tema meeskond Lääne-[[London]]is [[EMI|Hayesi EMI keskteaduslaboris]] (EMI Central Research Laboratories). Tomograaf tootis pildi 80 x× 80 [[maatriks]]iga ning skaneerimiseks kulus ligikaudu viis minutit. Umbes sama kaua aega kulus ka kujutise töötlemiseks.<ref name="8VnkZ" />

Tänapäeva kompuutertomograaf skaneerib paari minutiga ja saab toota pilte 1024 x× 1024 maatriksiga, omandades andmeid vähem kui 0,3 sekundiga. Umbes 30 minuti jooksul on võimalik kogu uuring salvestada arvuti [[Kõvaketas|kõvakettale]]. Kompuutertomograafi skaneeritud andmed saab edastada nüüdistehnika abil teistesse meditsiiniasutustesse. Selle abil on eriarstidevaheline infovoog muudetud suhteliselt lihtsaks ja kiireks.<ref name="Medical Discoveries" />

[[Koonus-kiirtevihuga kompuutertomograaf|Koonus-kiirtevihuga kompuutertomograafi]]i kasutatakse eriolukordades, kus harilikust röntgeniaparaadist ei piisa. Seda tüüpi kompuutertomograafi kasutatakse võimalikult harva, kuna [[kiiritus]]e tase on oluliselt kõrgem võrreldes hariliku röntgeniga. Koonus-kiirtevihuga KT kasutab spetsiaalset tehnoloogiat, et luua ühe skaneeringuga kolmemõõtmelised (3D-) pildid [[hamba struktuur]]ist, pehmetest kudedest, [[närviteed]]est ja näo piirkonna luudest. Pildid, mis on tehtud koonus-kiirtevihuga kompuutertomograafiga, võimaldavad patsiendi [[ravi]] paremini planeerida.

[[Selgroo kompuutertomograafia uuring]] on [[diagnostiline test]], mida kasutatakse, et välistada või diagnoosida [[Lülisammas|lülisamba]] kahjustust patsientidel. See on kiire, valutu ja skaneerimisel ei tungita kudedesse. Hädaolukorras on sellega võimalik kiiresti paljastada sisemisi vigastusi ja verejookse, mis lõpptulemusena võib päästa patsientide elusid.

* hinnata kaasasündinuid selja- või [[Skolioos|skolioosiskolioos]]i[[anomaalia]]id;

Kompuutertomograafia [[kolonograafia|kolograafia]] või [[kolonoskoopia|koloskoopia]] uuring kasutab erilisi röntgeniseadmeid, et uurida [[jämesool]]e [[Vähk (haigus)|vähki]] ja kasvajaid, mida nimetatakse [[polüübid]]eks. Vähesed polüübid võivad kasvada ja muutuda vähiks. Uuringu ajal sisestatakse väike toru [[pärasool]]de. Seejärel lastakse pärasoolde väike kogus õhku ning samal ajal tehakse ka pildid [[käärsool]]est ja pärasoolest.

* probleeme [[Süda|südamesüda]]me funktsiooni ja südameklappidega.<ref name="upsNL" />

Meditsiiniliste uuringute järgi on kompuutertomograaf viie kõige parema meditsiinilise avastuse hulgas viimase 40 aasta jooksul. <ref name="4xrBu" /> Kompuutertomograaf suudab pakkuda detailseid andmeid, et diagnoosida haigusi, planeerida ravi ning hinnata täiskasvanute või laste siseorganite, luude jms seisundit. Lisaks sellele võib KT uuringu abil välistada mõningaid operatsioone.<ref name="8fhaJ" />

Kõige suurem eelis kompuutertomograafil röntgeniaparaadi ees on andmete kogus. Nimelt kompuutertomograafi abil on ühe skaneeringu abil võimalik saada uuritavast objektist kolmemõõtmeline (3D-) vaade. Röntgeni puhul on selleks vaja teha mitu eri võttenurgaga skaneeringut. <ref name="WO2g3" />

Kompuutertomograafid kiirgavad röntgenikiirgust. Eri [[koetüübid]] neelavad röntgenikiirgust eri koguses. Neeldunud kiirgus võib lõhkuda [[Keemiline side|keemilisi sidemeid]] kudedes ning vabastada laetuid [[ioon]]e, mis võivad kahjustada [[DNA]]-d ja toota [[vähirakk]]e. <ref name="qlgPw" />

Kompuutertomograafist saadud [[Kiirgusdoos|kiiritusdoos]] on igal patsiendil erinev. Kõik sõltub uuritava kehaosa suurusest, protseduuri tüübist ning tehnikast, mida uuringu käigus kasutatakse. <ref name="0bxK5" />

Kompuutertomograaf teeb pildid hallides toonides ning aeg-ajalt on need toonid sarnased, mis muudab probleemsed alad raskesti uuritavaks. Selleks, et probleemi lahendada, kasutatakse kontrastainet. [[Seedetrakt]]i uurimiseks kasutatakse [[baarium]]it. Veenisisest kontrastainet kasutatakse [[arter]]ite kujutamiseks pildil. Viimasel on aga oht, et võib tekkida [[anafülaksia]] ning süvenenud [[neerukahjustus]], kuna kontrastaine on [[jood]]i baasil. <ref name="roihV" />

Mõistet “efektiivne"efektiivne doos”doos" kasutatakse üle terve keha oleva kiirgusriski viitamisel. Efektiivne doos arvestab kudede suhtelist tundlikkust ning võimaldab riski kvantifitseerimist ja võrdlust teadaolevate kokkupuuteallikatega. Need ulatuvad looduslikest taustakiirgustest radiograafiliste meditsiiniliste protseduurideni.<ref name=":3" />

[[Elektronkiir-kompuutertomograafia|Elektronkiir-kompuutertomograafiat]]t esitles 1980. aastate alguses meditsiinifüüsik [[Andrew Castagnini]] kui meetodit, mille abil on võimalik parandada kompuutertomograafide [[lahutusvõime]]t. Kuna [[röntgenitoru]] tuleb pildistamiseks pöörata 180 kraadi, ei suuda tehnika jäädvustada dünaamilisi sündmusi, mis on kiiremad kui pöörlemise kiirus.