Vikipeedia

Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib abist; sõiduki kohta vaata artiklit [[Kiirabi (sõiduk)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2016}}
[[FilePilt:Põltsamaa kiirabi.jpg|pisi|[[Tartu Kiirabi]] sõiduk.]]
'''Kiirabi''' ehk '''haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi''' on [[Erakorraline meditsiin|erakorralise meditsiiniabi]] liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene eluohtlikult haigestus või haigusseisund eluohtlikult süvenes.
 
8. rida:
Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni [[20. sajand eKr|20. sajandi]] eKr keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (seal hulgas kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles [[1960. aastad|1960. aastatest]]. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu.
 
Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada [[Vana-Egiptus|vanaegiptlastele]]<ref name="h5RXy" />. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahuni [[günekoloogia|günekoloogiline]] [[papüürus]], on pärit Vana-Egiptusest<ref name="SW5pM" />. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 [[eKr|e.m.a]] pärineva [[Meditsiin|meditsiinilisemeditsiin]]ilise [[traktaat|traktaadiga]]. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb samuti Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüürus<ref name="Npvo7" />, mis on dateeritude aastasse 1500 e.m.a. Edwin Smithi papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist [[lahing]]us [[trauma|vigastatute]] ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi<ref name="4ZAvp" />. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani.
 
Ligikaudu aastal 100 e.m.a ehitati [[Rooma riik|Rooma riigis]] valetudinariumi-nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana-Rooma kindluste varemeist<ref name="mCIMN" />. Valetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et [[Julius Caesar|J. Caesar]] nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. Sündmuskohal abi andmise järel tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema<ref name="Q9UUT" />.
18. rida:
1800. aastate alguses käivitus sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 loodi [[London]]is koolerahaigete transpordiks mõeldud [[Vanker (male)|hobuvankriga]] kiirabibrigaad. Meditsiini arengule vastavalt oli tegu puhtalt transpordivahendiga. [[19. sajand]]i lõpuks paigutati kiirabibrigaadid haiglasse, kust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19. sajandi jooksul toimus erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini, on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama.
 
1853. aastal puhkenud [[Krimmi_sõdaKrimmi sõda|Krimmi sõjas]] haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid [[koolera]] ja [[tüüfus]]e puhangud. 1854. aastal sõitis [[meditsiiniõde]] [[Florence_NightingaleFlorence Nightingale]] koos 38 enda väljaõpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi<ref name="71rVn" />. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times kaudu üles täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkesiga suudeti luua raviks vajalikud tingimused ja töökorraldus. Ehkki bakterite [[Domeen_Domeen (bioloogia)|domeen]] oli teada vähemalt 1763. aastal,<ref name="vVQHD" /> ei pidanud meedikud saavutatud [[suremus]]e langust hea [[hügieen]]i tulemuseks. Rõhutati värske [[Õhk|õhu]], töötava [[kanalisatsioon]]i ja piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud [[Laatsaret|laatsarettilaatsaret]]ti ja The Timesi artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat<ref name="VLh4V" /> saab lugeda esimesteks sõjaväe välihaiglateks.
 
[[Pilt:CivilWarambulancecrew.jpg|pisi|Kiirabi USA kodusõjas.]]
[[USA_kodusõdaUSA kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] puhkemise ajaks 1861. aastal oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks [[kloroform]]i avastamine. Esimene anesteesia tehti kloroformiga 1847. aastal, mis 14 aastat hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, [[amputatsioon|amputeerimine]] kloroformi ning [[etanool]]i kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospidalid<ref name="a2sTN" />. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks [[tehnoloogia|tehnoloogiliselt]] modernseks sõjaks<ref name="Zmb0S" />. Kasutusse võeti tõhusam sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis sai aga esmakordselt rääkida tervet sõjaväge haaranud sõjameditsiinisüsteemist.
 
Märgilise tähendusega oli 1908. aastal toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini [[kongress]] Frankfurdis<ref name="faBCT" />. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935. aastal avaldas Saksa kirurg M Kirchner seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema. Seisukoht oli risti vastupidine tolleaegsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda<ref name="edClr" />. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko-germaani kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.
 
[[Esimene_maailmasõdaEsimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest [[Teine_maailmasõdaTeine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas [[innovatsioon]]. Esimeses maailmasõjas muutus tavaliseks [[Autotööstus|autodega]] teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte.<ref name="ZMBAX" /> Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakordselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.
 
1949. aastal näitas initsiatiivi dr K. Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema<ref name="dIStH" />. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriigilisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänaseks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon<ref name="Zcs2N" />. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad<ref name="awXlE" />. Plaan oli esialgselt viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ning opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950. aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma. Haiglaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakati vaatlema kui haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet.
34. rida:
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi üldpõhimõte==
[[Pilt:Elukett png.png|pisi|Haiglaeelse erakorralised meditsiiniabi üldpõhimõte joonise kujul.]]
Tervishoiusüsteemis liigitatakse meditsiiniabi [[skaala|ajaskaalal]] üldjoontes kaheks. Esimest nimetatakse [[plaan]]iliseks abiks, mille tunnuseks on meediku ja patsiendi vahel eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Plaanilist abi osutatakse [[Inimene|inimestele]], kes küll põevad mingit [[haigus]]t, kuid kes ei ole otseselt eluohtlikus seisundis. Teist meditsiiniabi liiki nimetatakse erakorraliseks abiks. Erakorralist abi antakse patsiendile, kelle ravi ei ole võimalik edasi lükata. Säärane käsitlus on kasutusel nii sõjaväemeditsiinis kui tsiviiltervishoius.
 
46. rida:
Pilt:Freeway callbox.jpg| USA [[Maantee]]le paigutatud spetsiaalne hädaabitelefon ([[Kollane|kollases]] karbis) võimaldab kiiret abi kutsumist ka siis, kui [[mobiiltelefon]]i ei ole.
Pilt:An emergency dispatch center in Finland.jpg|Häirekeskus töötleb abikutse. Pildil [[Kerava]] häirekeskus [[Soome]]s.
FilePilt:Illustration of cardiopulmonary resuscitation.jpg|Esmaabi südameseiskuse korral.
FilePilt:Traffic queue on the A14, Westbound - geograph.org.uk - 955316.jpg|[[Liiklusõnnetus]]e kohta saabunud kiirabimeeskond [[Inglismaa]]l.
FilePilt:Parkview hospital er fort wayne.jpg| Haigla erakorralise meditsiini osakonna sissepääs [[Indiana]] osariigis, USAs. Osakond on alalises valmiduses.
</gallery></center>
Kiirabi osutavad spetsiaalse väljaõppega [[meedik]]ud. Kiirabi on mõeldud eluohtliku haigestumise, [[vigastus]]e või [[mürgistus]]e esmaseks [[diagnoos]]imiseks ja [[ravi]]ks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu [[müokardi infarkt]], [[äkksurm]], [[sisemine verejooks]] jmt). Haigetele, kelle elu ei ole ohus, on ettenähtud esmalt plaaniline perearsti või pereõe vastuvõtt, kuhu haiged ise kohale lähevad.
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) organiseerimine==
Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida [[1960. aastad|1960 aastatest]]. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega<ref name="f9HlW" />. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses [[riik]]ide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme erinevate riikides erinevatel alustel kiirabikorraldust. Parima [[meetod]]i väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused [[trauma]]haige haiglavälise käsitlemise üle. Osa [[Arstide loend|arstidest]] leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal<ref name="yrw5a" />. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi<ref name="9V9CW" />. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni [[õigus]]likes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.
===Kiirabikorralduse franko-germaani ja angloameerikalik suund===
Franko-germaani suuna iseloomulikuks jooneks on märgatavalt suurema mahuga meditsiiniabi andmine sündmuskohal. Kontseptsiooni nimetatakse kiirabiorganisatsioonides üldnimega "stay and play" (eesti k jää kohale ja püüa ravida). Tegemist on lähenemisega, kus eluohtlikus seisundis patsient püütakse sündmuskohal kõigepealt stabiliseerida. Antud kontekstis tähendab stabiliseerimine patsiendi viimist seisundisse, kus eluohtlik seisund on kompenseeritud ja tema seisund eeldatavasti haiglasse transportimise ajal ei halvene. Mõningatel juhtudel rakendatakse sündmuskohal tervistavat ravimetoodikat. Lihtsama iseloomuga abi osutavad erakorralise meditsiini tehnikud ja meditsiiniõed. Keerulisemat abi osutab sündmuskohal arst. Talle alluvad meditsiiniõed ning erakorralise meditsiini tehnikud. Franko-germaani suunda iseloomustab asjaolu, et mehitatud on arsti juhtimise all olevad kiirabibrigaadid. Alternatiivina on arstiga mehitatud väikeauto (nn kiirreageerimisauto), mis läheb appi ühele või teisele õendusbrigaadile. Tulenevalt kõrgemast kvalifikatsioonist ravitakse paljusid haiged kohapeal ning neid ei viida haiglasse ning haiglaid koormatakse vähem. Franko-germaani suund on ennast õigustanud ka eluohtlikust seisundis haigete pikaajalisel (so 20 min ja rohkem) transpordil. Senini ei ole leidnud tõestust, et see on parem organisatoorne praktika lähedal asuva haigla korral. Teatavate variatsioonidega rakendavad sellist kiirabisüsteemi peaaegu kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid. Samuti kasutas sellist lähenemist kogu [[NSVL|NSV Liit]] ning kasutavad selle endised liikmesriigid.
83. rida:
|Organisatsioon
|Tavaliselt tervishoiusektori iseseisev asutus.
|Tavaliselt sisejulgeoleku valdkonna asutuse (politsei, päästeteenistus) osa või eraldi asutus [[Siseministeerium_Siseministeerium (üldmõiste)|siseministeeriumi]] valitsemise all.
|-
|}
 
===Kiirabikorralduse BLS- ja ALS-suund===
''Advanced life support'' (ALS) ja ''basic life support'' (BLS) on kiirabikorralduse juhtmõtetena pärit [[USA]]-st ning on teataval määral angloameerikaliku kiirabikorralduse alamsuunad. Seda küll vaid osaliselt. BLS-i ja ALS-i kontseptsioonide aluseks ei ole niivõrd personali kvalifikatsioon, kui just osutatava meditsiiniabi ampluaa. BLS-i tõlgitakse eesti keelde sageli kui 'põhilised elustamisvõtted' ning ALS-i kui 'elustamise spetsiifilised ravivõtted'. Maailmas käsitletakse neid mõisteid siiski mõnevõrra laiemalt kui seda on vaid keskendumine elustamisele. ALS ja BLS leiavad kasutust ka muude seisundite ravis. Seetõttu võiks neid mõisteid käsitleda kui eluohtliku seisundi põhilisi ja spetsiaalseid ravivõtteid. ALS laiendatakse vahel ka fraasiks ''advanced caridac life support'' (ACLS) või ka ''advance trauma life support'' (ATLS). Esimesel juhul mõeldakse eluohtliku südamehaiguse spetsiaalseid ravivõtteid ning teisel juhul traumaravi spetsiaalseid ravivõtteid. ACLS ja ATLS on ALS-i täiendused ning neid eraldi organisatoorsete suundadena ei käsitleta.
 
BLS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. BLS-i puhul piirduvad need vaid kõige elementaarsema osaga patsientide abistamisel (näiteks lahastamine), misjärel patsient transporditakse kiiresti lähimasse haiglasse.
94. rida:
ALS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. ALS-i puhul kasutatakse keerukamaid ravivõtteid kui BLS-i puhul. Näiteks ravitakse ALS-süsteemis osasid rütmihäired, mida BLS-i põhimõtete järgi ei tehta. BLS-i angloameerika variandi puhul transporditakse patsient samuti kiiresti haiglasse. Franko-germaani suund ALS-i käsitlusest ei propageeri küll sündmuskohal viivitamist, kuid õigeks peetakse transpordile eelnevat stabiliseerimist ja raviprotseduure.
===Põhiliste korralduslike suundade kombinatsioonid===
[[Pilt:Ambulance in Tomsk.jpg|pisi|vasakul|Venemaal asuva [[Tomsk]]i linna kiirabi kitsalt spetsialiseeritud elustamisbrigaadi auto on äratuntav kirja "реанимация" järgi.]]
Eelnevalt kirjeldatud suundades esineb sagedasti variatsioone ja omavahelisi kombinatsioone. [[Rootsi]]s rakendatakse franko-germaani süsteemi variatsiooni, kus kiirabitöötajateks on ainult õed, kellel on nii BLS kui ka ALS osutamiseks vajalikud oskused. Kõikides süsteemides tegelevad vastsündinute ravi ja transpordiga vaid arsti juhtimisel töötavad brigaadid. [[Õhuk]]itega transport toimub samuti pea alati arstide juhtimisel. [[Venemaa]] kiirabisüsteemi iseloomulikuks tunnuseks on kiirabisüsteemi sees olevad spetsialiseerunud brigaadid. Näiteks on Venemaal olemas vaid erakorralise sünnitusabi andmiseks mõeldud spetsiaalkiirabibrigaad.
 
===Kiirabikorraldus väljaspool tavalist olukorda===
[[Pilt:German Medevac.jpg|pisi|Saksamaa sõjaväemeedikud varustust korrastamas.]]
Haiglaeelne erakorraline meditsiini areng on selle viinud valdkondadesse, kus meditsiiniabi piirdus varem [[esmaabi]]ga. Sellisteks valdkondadeks on näiteks korrakaitse aga ka abikauged piirkonnad ookeanilaevadel ning naftaplatvormidel. Erakorraline meditsiiniabi on sel juhul n-ö peamise tegevuse kõrvaleriala. Selliseks käsitluseks sobib hästi angloameerika mudel, mis eeldabki piiratud, algoritmidel põhinevat tegutsemist. Näiteks omandavad USA-s osa [[SWAT]]-üksuse võitlejatest kiirabitehniku oskused, mis võimaldab neil anda abi seal, kus abiandja ise on ohtlikus olukorras<ref name="3Ek9G" />."Scoop and run" põhimõte on kasutusel ka lahingukannatanute abistamisel sõjaväljal ja laiemalt kogu [[sõjameditsiin]]is. Haiglaeelse erakorralise meditsiini põhimõtted on kasutusel ka [[polaarjaam]]ades<ref name="sxx45" />.
 
==Kiirabi rahastamine==
Peamisi küsimusi mingi [[organisatsioon]]i toimimisel on selle olemasolule finantskatte leidmine. Enamasti rahastatakse haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] ja/või [[riigieelarve]]st. Niisiis on tegemist [[ühiskond|ühiskonna]] üldistes huvides antava avaliku abiga ([[avalik teenus|avaliku teenusega]]), milleks kuluv [[raha]] võetakse [[maksud]]e näol [[füüsiline isik|füüsilistelt]] ja [[juriidiline isik|juriidilistelt isikutelt]]. Erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi rahastatakse vahel ka eraomanduses olevatest finantsvahenditest. Sel juhul on sageli tegemist mingi suurürituse (rahvaspordivõistlus, kultuuriüritus jne) julgestamiseks kaasatud kiirabibrigaadiga. Samas võidakse nõuda mõningatelt ettevõtetelt (näiteks teatud suurusega [[lennujaam]]adelt) kiirabibrigaadi olemasolu. Sel juhul on tegemist kiirabibrigaadiga, mis tegutseb väiksemal alal kui tavaks olev [[maakond]], [[linn]] või [[riik]]. Üldjoontes iseloomustabki avalikest vahenditest rahastatavat kiirabi laiem [[väljakutse]]piirkond, eraomanduses olevat aga kitsa ülesande täitmisele orienteeritus. Paljalt [[turumajandus]]likul põhimõttel, st abi andmise eest saadaval tasul, talitlevat kiirabi ei ole teada.
 
==Kiirabi osutavad juriidilised isikud==
108. rida:
 
* Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
* Avalik õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mille üheks tegevusalaks on kiirabi andmine. Sellised organisatsioonid on maailmas levinud. Sageli kombineeritakse omavahel [[Tuletõrje|tuletõrje- ja päästeteenistus]] ning kiirabi. Vahel paigutatakse kiirabi- ja päästevarustus samale autole. Esineda võib olukordi, kus abi annavad tuletõrjujad-parameedikud ehk mõlema ülesande täitmiseks välja õpetatud inimesed. Selliseid kiirabiteenuse pakkujaid on palju [[USA|Ameerika Ühendriikides]], samuti [[Kanada]]s.
*Eraõiguslik vabatahtlike tööd kasutav kiirabipakkuja. Sel juhul osutavad heategevuslikus korras tasuta abi inimesed oma põhitöö kõrvalt. Tuntumaiks selliseks kiirabiteenuse pakkujaks on [[Rahvusvaheline Punane Rist]].
*Eraõiguslik palgalist tööjõudu kasutav kiirabipakkuja. Sel juhul tegutseb kiirabipakkuja [[Äriühing|kasumit taotleva ettevõtte]], [[sihtasutus]]e või [[mittetulundusühing|kasumit mittetaotleva ühenduse]] vormis. Selline organisatsioon võib olla spetsialiseerunud vaid kiirabi pakkumisele. Tavaliselt omab selline kiirabipakkuja lepingut mingis piirkonnas haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks ning kohalik omavalitsus või riik maksab pakkujale tehtud töö ees tasu.
115. rida:
Maailmas ei ole ühtset kiirabi varustuse klassifikatsiooni. Seetõttu põhineb varustuselementide rügmitamine väljakujunenud tavadel. Haiglaeelse ja haiglasisese erakorralise meditsiini valdkonnas kasutatakse sarnast varustust. Erinevused tulenevad peamiselt asjaoludest, et kiirabi varustus peab vastu pidama välitingimustes ning olema kompaktsem ning kergem.
===Kiirabi tööriietus ja isikukaitsevahendid===
[[Pilt:US Navy 120203-N-CD652-004 U.S. Naval Hospital Guantanamo Bay emergency technician (EMT) trainees work with Naval Station Guantanamo Bay firemen to.jpg|pisi|Sõjaväemeedikud kannavad tööülesannete täitmisel vormi.]]
Tööriietuse kasutamise eesmärgiks on isikliku riietuse säästmine tööülesannete täitmisel. Samuti võimaldab tööriietuse kasutamine meedikute eristamist sündmuskohal. Kiirabi tööriietus kujundatakse igas riigis eraldi. Kiirabiorganisatsiooni seotuse korral päästeteenistuse või politseiga kannavad kiirabitöötajad sageli detailselt reglementeeritud vormi. Vormi kannavad tavaliselt ka sõjaväemeedikud. Riikides, kus haiglaeelne erakorraline meditsiin on rohkem tsiviilvaldkonna osa, kehtestatakse enamasti üldised nõuded, kuid iga asutus tellib ja kujundab tööriietuse iseseisvalt. Näiteks Eesti Vabariigis nõutakse kiirabi tööriietuselt vaid punast värvi kanga kasutamist, kõikides suundades paistvaid helkurribasid ning kiirabiasutuse nime töötaja seljal. Jalanõude valik tehakse kliimast lähtuvalt. Tööriietus pakub reeglina kaitset vaid ilmastiku eest.
 
125. rida:
 
===Patsiendi transpordivahendid sündmuskohal===
[[Pilt:Bnaw asb komplett.jpeg|pisi|vasakul|Kuvöösiga kiirabiraam vastsündinute transpordiks.]]
Sündmuskohal ega ka haiglas ei ole võimalik suuremõõtmelise sõidukiga patsiendi juurde sõita. Probleemi lahendamiseks kasutatakse patsiendi transpordivahenditena mitmesuguseid kanderaame ja kandetekke. Esimese eeliseks on suurem kandevõime ning [[ratas]]te olemasolul saab kannatanut liigutada ka üks meedik. Tekk on seevastu kompaktsem ja omab eelist kitsastes tingimustes. Patsient asetatakse lamavas asendis raamile/tekile ning ohu korral viiakse sündmuskohast kaugemale. Ohu puudumisel on kanderaam heaks stabiilseks aluseks haigega tegelemisel. Vastsündinute transpordiks kasutatakse kuvöösidega kiirabiraame.
 
===Vahendid haavade ja luumurdude (traumade) raviks===
[[Pilt:Omaha Beach wounded soldiers, 1944-06-06 SC 189910-S.jpg|pisi|Seotud haavadega sõdurid [[Mulberry_sadamMulberry sadam|Omaha Beachil]]]]
Haavade sulgemiseks kasutatakse mitmesuguseid sidumisvahendeid, näiteks sidet ja tampoone. Luumurdude fikseerimiseks kasutatakse lahaseid.
===Vahendid patsientide soojendamiseks ning jahutamiseks===
Alajahtunud patsiente soojendatakse passiivselt kui takistatakse täiendav soojuse eraldumine inimkehast. Passiivse soojendamise korral kaetakse keha tekkide ja alumiiniumkattega kilega. Aktiivse soojendamise korral kaetakse keha madratsiga, kust pumbatakse läbi sooja õhku. [[H%C3%BCpertermiaHüpertermia#Inimestel|Hüpertermia]] korral jahutatakse patsienti külmade lahustega ning kehakatete eemaldamisega.
 
===Kiirabi transpordivahendid===
Kiirabi transpordivahendina mõeldakse iseliikuvat spetsialiseeritud transpordivahendit. Kiirabi transpordivahend võib sobida patsiendi transpordiks, kuid võib olla ka ainult meedikute ja varustuse transpordiks. Kasutatakse nii maismaa-, vee-, kui ka õhutransporti. Seejuures vaadeldakse haiglaeelses erakorralises meditsiinis transpordivahendit kui mõttelist platvormi, kuhu paigutada vajalik varustus. Autodes, õhukitest, veesõidukites ja rongides on abiandmise võimalused üldjoontes samad. Mootor- ja jalgratastele paigutatud varustusekomplekt on väiksemate võimalustega. Kuivõrd inimene elab [[maismaa]]l, siis kõige rohkem kasutatakse maismaatransporti. Õhukitest kasutatakse parema manööverdusvõime tõttu enam helikoptereid. Transpordivahend valitakse otstarbekuse põhjal. Otstarbekas on transpordivahend, mis viib abiandjad kiiresti kohale ja on ühtlasi majanduslikult optimaalne.
<center><gallery caption="Kiirabi transpordivahendid">
FilePilt:Motorcycle paramedic London Ambulance Service.jpg| [[Mootorratas|Kiirabimootorratas]] [[London]]is.
Pilt:Scilly Isles Ambulance Service alongside Tresco quay.jpg|[[Kaater|Kiirabikaater]] Inglismaal.
FilePilt:Scottish Ambulance Service Eurocopter EC-135T-1 McKnight-1.jpg|[[Helikopter|Kiirabihelikopter]] [[Šotimaa]]l.
FilePilt:Ambulance Service of New South Wales Rescue - Hino Ranger.jpg| Kiirabi koosseisus oleva päästeüksuse veoauto Austraalias.
FilePilt:Army Medical Service ambulance kitchen car 01.jpg|Kiirabirongid ehk nn sanitaarrongid on vähese mobiilsuse tõttu kasutusest taandumas, kuid mitte päris kadunud.
FilePilt:RFDS (VH-AMR) Beechcraft B200C King Air (3).jpg|Kiirabilennuk [[Austraalia]]s.
FilePilt:Zdravotnická záchranná služba Jihomoravského kraje Znojmo ambulance.JPG|Kiirabiautod Tšehhi Vabariigis.
FilePilt:M113-ambulance-fallujah.jpg| [[Jalaväe_lahingumasin|Jalaväe lahingumasinalahingumasin]]a [[M113]] baasil valmistatud kiirabisõiduk. M113 on kantud punase risti märk ja masinal puudub relvastus.
FilePilt:St John Ambulance cyclists, Belfast, June 2010.JPG|Kiirabijalgrattad Põhja- Iirimaal.
</gallery></center>
 
==Kiirabi sümboolika==
Kiirabi ehk erakorraline haiglaeelne meditsiiniabi on osa tervishoiusüsteemist. Seetõttu kasutatakse kiirabisümboolikas palju mujal [[meditsiin]]is levinud [[sümbol]]eid. Omavahel tuleb eristada [[traditsioon]]ilisi sümboleid, kiirabiasutuste sümboolikat ning operatiivsõidukite tähistust. Levinud on sümbolid, mille keskseks osaks on [[Asklepios]]e ork. Samuti kasutatakse kiirabi sümboline elu tähte. Elu täht on [[USA]] maanteede ohutuse eest vastutava ametkonna väljatöötatud sümbol<ref name="e2uEr" />. Kujutatakse kolme ristuvat maanteed koos Asklepiose kepiga. Sagedaseks segaduse allikaks on punase risti kasutamine kiirabiautodel. Punane rist on [[Punane_RistPunane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] sümbol. Reeglid punase risti sümboolika kandmiseks on ranged<ref name="1M7iG" /> ning reeglina ei lubata sümbolit kanda ühelgi muul asutusel peale punase risti enda. Vaidluseid punase risti kasutuse üle on peetud ka Eestis<ref name="pbRyj" />. Sõjaväemeedikutel ja sõjaväemeditsiinitehnikal on punase risti sümboli kasutamine lubatud. Vaatama sellele on kaasajal tavaline, et sõjaväemeedikud ei kanna punase risti märki. Punane rist vormil on demaskeeriv ning tõmbab kergesti vaenlase tähelepanu. Tavaliselt kannavadki punast risti vaid Punase Risti kui organisatsiooni enda mehitatavad kiirabibrigaadid.
 
Sageli kantakse kiirabiautole kiirabiasutuse enda sümboolika, milleks on sageli kaubamärk, kiirabiasutuse aadress jmt.
167. rida:
"Tervishoiuteenuste korraldamise seadus" kasutab mõistet "kiirabi". Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks<ref name="D9Mdk" />. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui [[polikliinik]]. Ambulatoorse abi saamiseks läheb [[patsient]] ise kohale ajal kui kiirabi osutamiseks lähevad tervishoiutöötajad patsiendi juurde väljakutse peale. Ühtlasi on igal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[territoorium]]il viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada [[Plaaniline meditsiiniabi|plaanilist abi]] [[haigla]]s, [[polikliinik]]us või ambulatooriumis.
 
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) andmist korraldab [[Terviseamet]], mis on [[Sotsiaalministeerium]]i valitsemisalas olev [[valitsusasutus]]. Ameti enda struktuuri osaks on tervishoiuosakond, mille ametisiseseks ülesandeks on kiirabi korraldamine.<ref name="BcsH4" /> Tervishoiuosakonna siseselt on moodustatud haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi küsimustega tegelev erakorralise meditsiini büroo<ref name="Ifac3" />. Terviseameti peadirektor on aruandekohuslane sotsiaalministri ees<ref name="In77J" />, kes on [[Eesti_Vabariigi_ValitsusEesti Vabariigi Valitsus|valitsuse]] liige. Eestis ei ole riigi kiirabi ehk kiirabiasutust, mis seaduse mõtte kohaselt<ref name="o5ZAX" /> oleks valitsusasutus. Selle asemel sõlmib Terviseamet [[juriidiline_isikjuriidiline isik|juriidiliste isikutega]] [[haldusleping]]ud<ref name="9iAM9" /> ning tasudes maksumaksja rahaga ostab kiirabi sisse. Seega riigistruktuur ise otseselt kiirabi andmisega ei tegele, vaid ostab selle kiirabiteenusepakkujatelt, kellel on Eesti Vabariigis vastav tegevusluba. Eestis on 32 kiirabiteenuse pakkujat<ref name="6Xzqc" />. Kiirabiteenuse osutajad valitakse riigihankekonkursil iga 5 aasta järel. Esmakordsel lepingusõlmimisel sõlmitakse leping 3 aastaks<ref name="ijNRA" />. Sotsiaalministri otsusega on üle Eesti paigutatud 95 kiirabibrigaadi<ref name="xujW2" />. Kiirabibrigaadide asukohad on näha kaardil<ref name="2eIaD" />.
 
Eesti kiirabi täiendavate ülesannete hulka kuulub haigete meditsiiniline [[transport|maismaatransport]], mida teostatakse kiirabikutsete vahelisel ajal. Eesti Vabariik pole seda küll otsesõnu kiirabiteenusepakkujate kohustuseks seadnud, kuid põhimõtteliselt on need asutused peaaegu ainsad, kes suudavad organiseerida meditsiiniabiga transpordi. Meditsiiniline transport on [[patsient]]idepatsientide transportimise viis, kus kogu transpordi vältel tagatakse meditsiiniabi. Meditsiiniabi maht varieerub lihtsamatest protseduuridest nagu täiendava [[hapnik]]u manustamine, kuni juhitava hingamise metoodika kasutamiseni välja. Tavaliselt lepivad transpordi ajaks tagatava ravimahu kokku transpordi tellija (näiteks haigla, eraisik, hoolekandeasutus jt) ning kiirabiteenusepakkuja. Haigeid transporditakse näiteks ühest [[haigla]]st teise, haiglast koju jne. Sageli on kiirabiteenusepakkujad mehitanud spetsiaalse meeskonna, kelle ülesandeks ongi haigete transportimine. Selliseid meeskondi nimetatakse mitteametlikult transportbrigaadideks. Meeskond on enamasti kaheliikmeline, kellest vähemalt üks on kiirabitehniku kvalifikatsiooniga. Siiski ei piisa alati transportbrigaadi liikmete oskustest ning haiged transpordivad vajadusel kõik kiirabibrigaadid. Meditsiiniline transport on Eesti Vabariigis õigusaktide tasandil nõrgalt reguleeritud ning seetõttu on eespool kirjeldatu pigem väljakujunenud kombestik kui standardil põhinev organiseeritus. Meditsiinilise transpordi eest maksab selle tellija. Riigieelarves ei ole eraldi vahendeid meditsiinilise transpordi kuludeks. Meditsiiniline transport ei ole seesama, mis [[puue|puudega]] inimeste transport ehkki ka puudega inimene võib vajada meditsiinilist transporti.
 
Kiirabi osaleb sageli ka suurürituste meditsiinilisel julgestamisel. Eestis ei ole kindlapiirilist regulatsiooni, millisel üritusel peab sündmuskohal viibima meditsiiniline julgestus ja millisel mitte. Spordiüritusel tuleb tagada turvalisus<ref name="3MtBx" /> Rahvaürituste (spordiüritused, kontserdid jmt) organiseerimine tuleb kooskõlastada päästeteenistuse, politsei kui ka kohaliku omavalitsusega. Nimetatud ametkonnad vaatavad korraldaja plaani läbi ja vajadusel nõuavad meditsiinilise julgestuse olemasolu. Ürituse korralda tellib vastavalt soovitule meditsiinilise julgestuse. Suure ohuga üritustel (näiteks [[motokross]]i võistlus) tellitakse sündmuskohale terve kiirabibrigaad koos varustusega. Meditsiinilise julgestuse eest tasub ürituse korralda.
 
===Kiirabi rahastamine===
Haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi rahastatakse solidaarselt. See tähendab, et iga inimene, kes viibib Eesti Vabariigi [[Eesti#Territoorium_ja_haldusjaotusTerritoorium ja haldusjaotus|territooriumil]], saab vajadusel erakorralist meditsiiniabi<ref name="UQmvf" />. Võimalus saada erakorralist meditsiiniabi ei sõltu inimese sissetulekust, [[kodakondsus]]est ega õigusest [[elamisluba|elamisloa]] alusel Eestis elada. Samuti omavad kiirabi saamise õigust [[asüül]]itaotlejad. Eesti Vabariigis rahastatakse kiirabi [[riigieelarve]] [[raha]]listest vahenditest, mitte [[sotsiaalmaks]]u abil. Sotsiaalmaksuga kogutud raha kulub [[ravikindlustus]]ega inimeste ravimiseks. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi saamine ei ole seotud ravikindlustuse olemasoluga ning seda rahastatalse riigieelarve teistest vahenditest<ref name="zJmhO" />. Samuti ei võta kiirabi visiiditasu. Visiiditasu võib küsida (ja tavaliselt küsibki) haigla, kuhu kiirabi patsiendi viib. Visiiditasu ei võeta kiirabiga haiglasse viidud patsiendilt siis, kui [[patsient]] jääb haiglaravile<ref name="n1wPy" />. Kui patsient suunatakse pärast kiirabiga haiglasse viimist koju, võib haigla visiiditasu küsida. [[Eesti]]s ei või küsida kõrgemat visiiditasu kui 5 [[euro]]t<ref name="8vPMV" />. Haigete transpordi ja meditsiinilise julgestuse eest tasub selle tellija. Riigieelarves selleks vahendeid ei ole.
 
===Kiirabipersonal Eesti Vabariigis===
Eesti meditsiinitöötajaid nimetatakse tervishoiutöötajateks. Tervishoiutöötajad (so [[arst]]id, hambaarstid, [[meditsiiniõde|õed]] ja [[ämmaemand]]ad) peavad olema Terviseametis registreeritud<ref name="F583f" />. Registreerimine tähendab, et [[Amet_Amet (asutus)|amet]] kontrollib nende omandatud haridust ning kannab töötajad seejärel vastavasse [[register|registrisse]]. Kiirabis saab töötada ainult see meedik, kes on Terviseameti registris. Erandi moodustavad kiirabitehnikud, kelle registreerimist seadus siiani ei nõua. Terviseameti registrid on vabalt kättesaadavad<ref name="7dnBP" />.
 
Eestis osutavad erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi kolme erineva kvalifikatsiooniga [[meedik]]ud. Nendeks on õed, arstid ning kiirabitehnikud. Sagedaseks segadust tekitavaks asjaoluks on [[Eesti NSV]] kiirabisüsteemist pärit ametinimetuste, rahvalike ametinimetuste ning kaasaegsete ametinimetuste samaaegne kasutamine, mis ei ole korrektne.
185. rida:
Nõukogude kiirabisüsteemis kasutati palju haigustele spetsiifilisi kiirabibrigaade. Nii olid olemas südamehaigetele spetsialiseerunud [[Kardioloogia|kardioloogilised]] kiirabibrigaadid, kõhuvalule reageerivad [[Kirurgia|kirurgilise]] suunitlusega kiirabibrigaadid jmt. Sellest tulenevalt töötas kiirabis ka palju erinevate erialade arste. Tänaseks on sellisest süsteemist, ebaefektiivsuse tõttu, loobutud ning kõiki eluohtlikke haigestumisi käsitleb üks arst. Kõige lähemaks nõukogudeaegseks vasteks tänapäeva anestesioloogile oli anestesioloog-reanimatoloog. Erakorralise meditsiini arsti eriala nõukogude kiirabisüsteemis ei tuntud. Rahvasuus nimetatakse kiirabis töötavat arsti kiirabiarstiks.
 
Sarnaselt arstidega saab ka kiirabis töötavad õed jaotada laiemalt kaheks. Esimesed on omandanud [[Intensiivõenduse_õdeIntensiivõenduse õde-spetsialist|intensiivõenduse eriala]] ja võivad töötada nii õendusbrigaadi juhtidena kui brigaadi teise liikmena. Teine grupp õdesid omab muud õenduseriala või ei ole spetsialiseerumise täiendõpet läbinud. Nemad võivad töötada vaid kiirabibrigaadi teise liikmena. Nõukogude kiirabisüsteemis töötasid õdede kõrval keskeriharidusega meditsiinitöötajad, keda nimetati kiirabivelskriteks. Eestis kiirabivelskrid enam ei tööta. Kiirabivelskri ja tänapäevase haridusega kiirabiõe töö ei ole võrreldavad.
 
Kiirabitehnikut (uuema nimetusega erakorralise meditsiini tehnikut<ref name="0E6ng" />) nimetatakse vahel mitteametlikult ka kiirabitehnikuks-autojuhiks. Viimast eelkõige seepärast, et kiirabibrigaadi kolmanda liikme algne ülesanne oli vaid kiirabiauto juhtimine. Kuivõrd selline personalikasutus on ebaefektiivne, siis hakati autojuhtidest koolitama kiirabitehnikuid. Kiirabitehniku kursused saab läbida keskharidust omav isik, mille järel ta saab kutsehariduse. Kursuse läbinuna võib ta töötada kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikmena. Tänapäeval moodustab autojuhtimine ainult osa kiirabitehniku ülesannetest. Sellegipoolest nimetatakse kiirabitehnikut või erakorralise meditsiini tehnikut sageli ka kiirabisüsteemi sees sageli autojuhiks. See on lühem ja suupärasem, ühtlasi on see tingitud ka sellest, et tehnikud täidavad peamiselt brigaadi kolmanda liikme kohuseid, millest märgatava osa moodustab kiirabiauto juhtimine.
191. rida:
==== Kiirabipersonali organiseerimine brigaadideks====
Kiirabis töötatakse kolmeliikmelistes gruppides, mida nimetatakse brigaadideks. Igal brigaadil on juhtivliige, kes juhib brigaadi tööd. Ülejäänud liikmeid nimetatakse teiseks ja kolmandaks liikmeks. Erandkorras ja Terviseameti spetsiaalse, 20 päeva kehtiva<ref name="IhQlm" />, loa alusel võib kiirabibrigaad olla ka kaheliikmeline. Igapäevases reageerimisvalmiduses kiirabibrigaadid on kaheliikmelised vaid väga erakorralisel põhjusel. Brigaadi juhtivliikme kvalifikatsiooni järgi jaotatakse brigaadid kolmeks.
* Arstibrigaad – brigaadijuhiks on [[arst]]. Arstil võib olla ükskõik milline [[Meditsiin#Kliinilised_erialad_2Kliinilised erialad 2|kliiniline eriala]]. Kui ta ei ole [[erakorralise meditsiini arst]] või [[anestesioloog]], on nõutav enne tööleasumist kiirabilise täiendõppe läbimine. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on [[kiirabitehnik]], kes võib juhtida [[alarmsõiduk]]eid.
* Õendusbrigaad – brigaadijuhiks on [[meditsiiniõde]]. Juhtivliikmena töötaval õel peab olema [[Intensiivõenduse_õdeIntensiivõenduse õde-spetsialist|intensiivõenduse õe-spetsialisti]] kvalifikatsioon. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid.
* Reanimobiilibrigaad – brigaadijuhiks on [[erakorralise meditsiini arst]] või anestesioloog. Teiseks liikmeks on kiirabitehnik või meditsiiniõde. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid. Traditsiooniliselt on reanimobiili teiseks liikmeks õde, kuigi [[de_jure|''[[de jure'']]'' võib olla ka kiirabitehnik.
 
Brigaadi liikmete üldsõnalised kohustused on määratud ministri määrusega<ref name="SGHdR" />. Kokkuvõtlikult toimub brigaadi töökorraldus järgnevalt. Juhtivliige juhib brigaadi tööd, pidades sidet [[Häirekeskus]]ega ning andes liikmetele ravikorraldusi. Teine ja kolmas liige täidavad brigaadijuhi korraldusi.
 
===Kiirabivarustus Eesti Vabariigis===
Kiirabivarustuse käsitlemisel räägitakse traditsiooni kohaselt eraldi ravimitest ning muust materjalosast (meditsiiniseadmetest). Kiirabivarustus on [[Euroopa_LiitEuroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikides iga [[riik|riigi]] enda komplekteerida ning Eesti Vabariigi kiirabivarustusenõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega<ref name="SD5JH" />. Nimetatud määruses on ära toodud kõige põhilisemad varustuse nõuded, mille järgmine on kiirabibrigaadipidajale kohustuslik. Varustusenõuded ei võta arvesse piirkondlikke eripärasid (näiteks pikk transpordiaeg haiglasse). Sellest ja tehnika progressist lähtuvalt on kiirabiasutused lisanud autodesse uuemat varustust. Eesti kasutav varustust, mis on laialdaselt kasutusel kõikjal Euroopa Liidus. Seetõttu vastab kogu varustus [[Euroopa standardiorganisatsioon]]i ning [[Rahvusvaheline_StandardiorganisatsioonRahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] kehtestatud nõuetele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti järgi kiirabivarustuse ostmisel standarditest tulenevaid nõuded, kuid Eesti tüüpi varustusekomplektid on kasutusel vaid Eestis.
====Kiirabis kasutatavad meditsiiniseadmed====
Nähtavaim osa kiirabivarustusest on kiirabiauto. [[Euroopa standardiorganisatsioon]] on kehtestanud [[standard]]i CEN 1789 alusel nõuded kiirabiautodele, kuid nende järgimine on vabatahtlik. CEN 1789 alusel on olemas nelja tüüpi kiirabiautosid (A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, B ja C).
219. rida:
|Kiirabiautosse paigutatakse põhikanderaam, kühvelraam, vaakummadrats, kandelina(kandetekk) ning kompaktne abikanderaam.
|Tänapäeval nõutakse varustust, mis põhineb standardil EVS-EN 1865:2000, kuid see standard on aegunud<ref name="18ik8" />. Ajakohane standard on EVS-EN 1865-1:2010<ref name="lJz0v" />.<center><gallery>
FilePilt:MS1_on_stretcher.jpg| Esiplaanil kiirabi põhikanderaam.
FilePilt:Schaufeltrage.jpg|Kühvelraam on kerge ja kompaktne. Raam käib kaheks pooleks lahti, mistõttu ei pea patsienti raamile tõstma.
FilePilt:Vakuummatratze.jpg|Vaakummadrats õhuga täidetuna. Madrats surutakse ümber patsiendi. Seejärel pumbatakse [[õhk]] välja ning madrats muutub jäigaks.</gallery></center>
|-
|Lahastamise vahendid
|Kiirabiautosse paigutatakse [[lahas]]ed, mis sobivad [[jäse]]mete [[luumurd]]ude fikseerimiseks. Lisaks on autos mitmes erimõõdus kaelalahased, samuti seljalahas ning kolmnurkrätikud.
|Raskete traumade puhul kasutatakse lahasena ka vaakummadratsit.<center><gallery>
FilePilt:Rettungskorsett.jpg| Patsiendile on asetatud kaelalahas ja seljalahas
FilePilt:Esmarch original.jpg| F Esmarch poolt leiutatud algupärane kolmnurkrätik, mis valmistatuna moodsamast [[kangas]]t on kasutusel tänapäevani.</gallery></center>
|-
|Seadmed hapniku manustamiseks ning [[hingamine|hingamise]] abistamiseks
234. rida:
Vaatamata nõudele ei kasutata kiirabis kalliduse ja keerukuse tõttu narkoosiaparaate. Kasutatakse intravenoosseid narkoosimeetodeid, kus anesteetikum manustatakse automaatsüstla abil [[veen]]i. Aspiraator peab vastama standardile EVS-EN ISO 10079-1:1999. See standard on aegunud<ref name="RBbsG" /> Ajakohane standard on EVS-EN ISO 10079-1:2009.
<center><gallery>
FilePilt:Ambulance_Volkswagen_T5_interior_(täiendatud_selgitustega).png|Kiirabihapnikusüsteem selgitustega pildil.
FilePilt:Aspiratore.jpg|Eestis laialdaselt kasutusel olev aspiraator [[kaubamärk|kaubamärgiga]] LSU.
FilePilt:Oxygen_piping.png|Laialdaselt kasutatav hapnikudosaator. Numbrid skaalal näitavad ühikuid L/min.
</gallery></center>
|-
243. rida:
|Nõuete järgi peab sfügmomanomeeter vastama standardile EVS-EN 1060-2:1999, kuid see standard on aegunud<ref name="ocgCa" />. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 81060-1:2012.
<center><gallery>
FilePilt:Esfigmomanômetro.jpg| Sfügmomanomeeter ehk nn vererõhuaparaat.
FilePilt:Clinical_thermometer_38.7.JPG| [[Kehatemperatuur]]i mõõtmiseks kasutatav [[termomeeter]].
FilePilt:Puls_oxymeter.jpg|Pulssoksümeeter näitab mõõtekohas hemoglobiini küllastatust hapnikuga.
FilePilt:Pristroj_BTL-08_S_ECG.jpg| Mobiilne kardiograaf [[Elektrokardiogramm]]i registreerimiseks.
FilePilt:Glucose_test.JPG|[[Veri|Vere]] [[glükoos]]isisalduse mõõtmine glükomeetriga.
</gallery></center>
|-
253. rida:
|Ravimite manustamiseks kasutatakse manuaalseid- ja automaatsüstlaid, kanüüle, nebulisaatoreid ning infusioonisüsteeme.
|<center><gallery>
FilePilt:Syringe2.jpg|Tüüpiline 10mL mahuga süstal.
FilePilt:Braun Perfusor.jpg| Kiirabis laialdaselt kasutatav automaatsüstla tüüp.
FilePilt:Infusionsbesteck.jpg| Tavaline infusioonisüsteem.
FilePilt:Different size venous catheters.JPG|Erineva [[diameeter|diameetriga]] veenikanüülid.</gallery></center>
|-
|Vahendid rütmihäirete, südameseiskuse ja raske hingamistee käsitlemiseks
|Nimetatud haigusseisundite käsitlemiseks vajatakse kardiomonitori, defibrillaatorit ning spetsiaalseid vahendeid (intubatsioonitorud, suuavaja, larüngoskoop jmt) hingamistee kindlustamiseks.
|<center><gallery>
FilePilt:Biphasischer Defibrillator.jpg|Kardiomonitor- defibrillaator.
FilePilt:Materielintubation.jpg|Vahendid hingamistee käsitlemiseks.
FilePilt:ZZS MSK, záchranáři, kardiopulmonální resuscitace a endotracheální intubace (03).jpg|Patsiendi viimine juhitavale hingamisele.
 
</center></gallery>
286. rida:
|Kiirabiautosse paigutatakse statsionaarne raadiosaatja. Juhtivliikmele antakse käsiraadiosaatja.
|<center><gallery>
FilePilt:Rakel-unit.JPG|Kiirabis kasutusel olev statsionaarne raadiosaatja. Pildil keskel (helehall).
</gallery></center>
|}
Suvehooajal on kiirabivarustuse komplekt moodustatud ka jalgratta baasil. [[Tallinna_vanalinn|Tallinna vanalinnasvanalinn]]as on mehitatud [[jalgratas]]tel liikuv kiirabibrigaad<ref name="gELO3" />.
 
====Kiirabis kasutatavad ravimid====
300. rida:
! colspan="6"|Kiirabiautosse kohustuslikus korras paigutatavad ravimid ja lisaks eelnevatele kasutatavad täiendavad ravimid lähtudes ATC klassifikatsioonist
|-
!colspan= "4"|[[Anatoomilis-terapeutiline_keemiline_koodterapeutiline keemiline kood|Ravimigrupi ATC klassifikatsioon]] (ravimigrupi nimetus ja kood)
!Kohustuslikud ravimid
!Varustusekomplekti täiendavad ravimid
422. rida:
*[[Isosorbiidmononitraat]]
|
 
|-
!Teised südamesse toimivad preparaadid C01E
666. rida ⟶ 665. rida:
 
===Kiirabi operatiivjuhtimine Eesti Vabariigis===
[[FilePilt:Lõuna- ja Kagu- Eest kiirabibrigaadid kaardil..png|thumbpisi|Käesolev foto näitab AS Metrotec positsioneerimistarkvara abil Kagu- ja [[Lõuna-Eesti]] kiirabibrigaadide asukohti. Antud pildil on kõik brigaadid oma [[kiirabibaas]]ides. Roheline värv näitab valmidust uueks väljakutseks.]]
Kiirabi haldusküsimustega tegelevad igapäevaselt Terviseameti töötajad. Seevastu hädaabi teadete vastuvõtmise ja kiirabi operatiivjuhtimisega tegeleb [[Häirekeskus]], mis kasutab selleks [[telefonside]]t ja [[raadioside]]t. Hädaabi teated elanikkonnalt võetakse vastu telefoninumbril 112. [[Päästeteenistus]]e, [[politsei]] ja muude operatiivteenistuste poolt teostatud kiirabikutsed võetakse vastu raadioside või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud telefoniside vahendusel. Häirekeskuse ülesandeks kiirabikutsete töötlemisel on nende vastuvõtmine, abivajaduse iseloomu määramine, lähima kiirabibrigaadi leidmine, teejuhatuse andmine, kiirabi haige seisundist informeerimine jmt. Samuti otsustab [[päästekorraldaja]], kas sündmuse iseloom nõuab teiste operatiivteenistuste reageerimist. Elektritraumaga seotud kiirabikutsele saadetakse kohale elektriliinide mehaanikud jne. Samuti võib kiirabibrigaad nõuda teiste teenistuste kohalesaatmist, kui häirekeskus seda ise ei teinud ei ole. Mõned kiirabiasutused on omaalgatuslikult paigaldanud sõidukitele asukoha määramise seadmed. Üleriigiliselt plaanitakse transpordivahenditele paigaldada positsioneerimisseadmed 2014. aasta lõpuks<ref name="5KCZI" />. Kiirabibrigaadid on paigutatud Terviseameti määratud teeninduspiirkondadesse<ref name="j55Ll" />. Teeninduspiirkonna olemus on pigem halduslik ega ole kiirabi reageerimispiirkonna aluseks. Põhimõtteliselt võivad kõik kiirabibrigaadid reageerida kogu Eesti riigi ulatuses. Abi kiiremaks jõudmiseks on Häirekeskuses sidunud omavahel [[asula]]d ja kiirabibrigaadid. Nimekirjas on näha igale asulale lähim kiirabibrigaad. Lähima brigaadi hõivatuse korral leiab kiiruselt järgmise brigaadi jne.
====Kiirabikutsete prioriseerimine====
696. rida ⟶ 695. rida:
 
====Kiirabibrigaadide valmisolek====
[[FilePilt:Sõnum kodus kiirabi.JPG|thumbpisi|Häirekeskuse annab teada, et staatussõnum "Kodus" on vastu võetud.]]
Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis [[Ööpäev|ööpäevaringseltööpäev]]aringselt. Arvestades asjaolu, et erakorralise meditsiiniabi vajadus ei ole prognoositav, töötab kiirabi ka [[nädal]]avahetustel ja [[riigipüha]]del. Eesti Vabariigis töötab üks kiirabibrigaad üldjuhul terve ööpäeva. Seejärel meeskond vahetub. Ööpäeva pikkune töövahetus ei ole kohustuslik. Töövahetuste skeemi otsustab iga kiirabiasutus iseseisvalt. Meeskondade vahetus toimub üle Eesti tavaliselt kell 8 hommikul. Kui uus meeskond mingil põhjusel ei saa tööle asuda, jätkab eelmise ööpäeva brigaad tööd kuni uue meeskonna saabumiseni.
 
Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua.
818. rida ⟶ 817. rida:
<ref name="o5ZAX">[https://www.riigiteataja.ee/akt/965583?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse seadus]</ref>
<ref name="9iAM9">[http://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4]</ref>
<ref name="6Xzqc">[http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tegevusload/index/?kust=1&number=&omanik=&teenus=3778&haigla_liik=&maakond=&kehtivus=1&liigid=4&otsi=Otsi| Kehtivad kiirabiteenuse load seisuga 31.08.2013]</ref>
<ref name="ijNRA">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4 p 1]</ref>
<ref name="xujW2">[http://www.riigiteataja.ee/akt/107012014002 Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arv]</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kiirabi"