Redaktsioon: 8. märts 2019, kell 15:58 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. mai 2019, kell 11:05 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: '''Kartsinoom''' (ladina ''carcinoma''; vanakreeka sõnast ''karkinoma'')<ref name="Robbins 2015" /> ehk '''vähk''' (kitsamas mõttes) on pahaloomuline [[kasvaja]], mis tekib [[epiteelkude\|epiteelkoe]] rakkudest. Epiteelkoeks on nahk ja näärmed ning see katab ka organismi kõhuõõnt ja kõiki elundeid. [[Healoomuline kasvaja\|Healoomulistest kasvajatest]] eristab neid omadus levida organismis teistesse [[kude~~\|kudedesse~~]]desse ja paljuneda seal edasi, andes [[metastaasid\|metastaase]]. Kartsinoom ja ka teised pahaloomulised kasvajad on organismi jaoks ebasoodsa kulgevusega ning eluohtlikud, põhjustades ilma õigeaegse ja adekvaatse ravita haige surma.<ref name="Robbins 2015" /> == Patogenees == [[Kasvaja]] ehk [[tuumor]] ehk [[neoplasma]] on genoomimuutuste tõttu tekkinud kasvu, paljunemise ja küpsemise häirega rakkude kontrollimatu jagunemise tagajärjel tekkinud rakulis-koeline moodustis. Kasvajalise vohangu põhjuseks on rakutuumas tekkinud [[DNA]] [[mutatsioon~~\|mutatsioonid~~]]id. Sellist vohangut iseloomustab autonoomsus, pidurdamatus, eesmärgitus, genoomimuutuse tõttu ilmunud uute bioloogiliste omadustega rakud ja [[parasitism]], kuna kasv toimub normaalsete kudede arvelt. Lisaks puudub sellisel vohangul kaitsekohastuslik ja kompensatoorne iseloom. Pahaloomulised kasvajad kasvavad väga kiiresti, neil esineb tugev rakuline ja koeline [[rakuline atüpism\|atüpism]]. Need annavad metastaase ning [[retsidiveerumine\|retsidiveeruvad]] ehk kasvaja võib taaspuhkeda endisel kohal pärast eemaldamist. Kasvajarakkude [[diferentseerumine\|diferentseerumise]] ja kliinilise kulu alusel jaotatakse kasvajaid hea- ja pahaloomulisteks. Maliigsetel ehk pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike või puudub täielikult ja seetõttu nimetatakse neid kasvajaid ka mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks. Healoomulised kasvajad on diferentseerunud ehk valminud, sest neil säilib sarnasus lähtekoega.<ref name="Mesila 2012" /> ===Levik ja metastaseerumine=== Pahaloomulistel kasvajatel on võime ületada bioloogilisi piire ja barjääre ning liikuda algkoest, kus need tekkisid, teistesse [[elund~~\|elunditesse~~]]itesse. Invasioon ehk pidev levimine on kasvajarakkude levimine piki elundi pinda ja infiltreerumine ümbritsevatesse kudedesse. [[Metastaseerumine\|Metastaseerumise]] puhul on kasvajarakud levinud algkoldest kaugemale teistesse elunditesse, kus tekivad uued kolded. Neid koldeid nimetatakse siireteks ehk metastaasideks ning neil puudub vahetu side algkoldega. Kasvaja diferentseerumise aste on oluline metastaseerumist ennustav tunnus: vähe diferentseerunud ja mittediferentseerunud kasvajad metastaseeruvad juba varakult ja ulatuslikult.<ref name="Mesila 2012" /> ===Kasvaja kasvamine=== 18. rida: ===Histogeneetiline klassifikatsioon=== Kasvajad liigitatakse koelise päritolu alusel. Epiteelkoest pärinevad pahaloomulised kasvajad on ~~[[kartsinoom\|~~kartsinoomid]] ja [[mesenhümaalne\|mesenhümaalsest]] ehk tugikoest pärinevad on [[sarkoom~~\|sarkoomid~~]]id. Veel on olemas vereloomekoe ja lümfoidkoe kasvajad ehk [[leukeemia]] ja [[lümfoom]], sugurakulised kasvajad ning närvisüsteemi ja ajukelmete kasvajad.<ref name="Mesila 2012" /> ===[[TNM-klassifikatsioon]]=== Tegu on pahaloomuliste kasvajate levikut iseloomustava süsteemiga, kus T näitab algkolde mõõtmeid ja kasvajakolde lokaalse leviku ulatust, N näitab lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M näitab metastaaside olemasolu.<ref name="Mesila 2012" /><ref name="cKy6T" /> ===[[RHK-10]]=== Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK) on [[Maailma Terviseorganisatsioon~~\|Maailma Terviseorganisatsiooni~~]]i koostatud rahvusvaheline haiguste statistiline klassifikatsioon. Selles on sümptomite, haiguste ja nende poolt põhjustatud terviseprobleemide, [[epidemioloogia]] ning kaebuste koodid. [[RHK-10]] on selle 10. versioon. Kasvajad asuvad selle klassifikatsiooni teises peatükis (C00-D48).<ref name="H5zAa" /><ref name="HwXWG" /> == Kartsinoomi vormid == 37. rida: ===Lamerakk-kartsinoom=== Lamerakk-kartsinoom tekib [[lameepiteelrakud\|lameepiteelrakkude]] kontrollimatu jagunemise tõttu. Lameepiteelrakud moodustavad naha pindmised kihid ehk [[epidermis~~\|epidermise~~]]e, aga neid on ka seedekulglat katvates kihtides, kopsudes ja muudes organismi osades. Lamerakk-kartsinoom võib tekkida paljudes organismi osades, aga esineb kõige rohkem piirkondades, mis saavad palju päikest, näiteks kõrvad, alumine huul, nägu, kael, käed ja jalad. Lamerakk-kartsinoom on üks levinumaid nahavähi vorme. Suurem risk lamerakk-kartsinoomi saada on heleda naha ja juustega ning roheliste, siniste või hallide silmadega inimestel, samuti neil, kes viibivad pikki tunde päikese käes. Seda tüüpi vähki esineb meestel kaks korda rohkem kui naistel. Lisaks on esinemissagedus vanematel inimestel (üle 50-aastastel) suurem kui noorematel, aga viimastel aastatel on diagnoosimine kasvanud ka noorematel inimestel, 20- ja 30-aastate seas.<ref name="OHev0" /> 54. rida: ===Suurerakuline kartsinoom=== Suurerakulise kartsinoomi kasvajarakkudes on palju [[tsütoplasma~~\|tsütoplasmat~~]]t ja selle tõttu on need tavalistest rakkudest suuremad. Seda tüüpi kartsinoom on [[suurerakuline kopsukartsinoom]]. Kasvajarakud võivad kasvada igas kopsu osas. Suurerakulise kopsukartsinoomi rakud kipuvad kasvama ja levima kiiremini kui teised kopsuvähi tüübid.<ref name="XsEp3" /><ref name="XdBDM" /> 60. rida: Väikeserakuline kartsinoom on väga pahaloomuline kasvaja, mille rakud on ebanormaalselt väikesed ja kus on väga vähe ruumi tsütoplasma jaoks. Kõige tüüpilisemalt esineb kopsus (umbes 10–15% kopsuvähkidest on väikeserakulised kartsinoomid),<ref name="x0XwG" /> aga võib vahel esineda ka mujal, näiteks eesnäärmes. [[Väikeserakuline kopsukartsinoom]] on väga agressiivne kopsuvähi tüüp. See levib kehas palju kiiremini kui teised kopsuvähid. Kuna kasvajarakud paljunevad ja kasvavad väga kiiresti ning metastaseeruvad kergesti, siis avastatakse seda tüüpi kasvaja alles siis, kui see on kehas juba levima hakanud. Väikeserakulise kopsuvähi staadiumid võib jagada kaheks: piiratud staadiumiks ja ulatuslikuks staadiumiks. Piiratud staadiumis on vähk ühes kopsus, lisaks võivad olla puudutatud ka [[lümfisõlmed]]. Ulatuslikus staadiumis on vähk levinud mõlemasse kopsu, lümfisõlmedesse ja metastaseerunud ka teistesse kudedesse. Esineb pigem keskealistel suitsetavatel või suitsetamisest loobunud inimestel. Leidub muidki kartsinoomitüüpe, mis on aga haruldasemad. Näiteks [[kartsinosarkoom]] on üsna haruldane pahaloomuline kasvaja, mis on segu kartsinoomist ja sarkoomist. Kartsinosarkoomiks on emaka kartsinosarkoom, mis moodustab vähem kui 5% emaka pahaloomulistest kasvajatest ning esineb tüüpiliselt postmenopausis olevatel naistel.<ref name="FyQFP" /> [[Kopsublastoom]] on haruldane kopsukasvaja, mis koosneb nii mesenhümaalsetest kui ka epiteliaalse päritoluga rakkudest ning esineb ennekõike lastel.<ref name="NHie2" /><ref name="cRBH4" /> ===Tundmatu lähtekoega vähk=== Tundmatu lähtekoega vähk on pahaloomuline kasvaja, mille vähirakkude algset päritolu ei saa tuvastada. Metastaseeruvad rakud on teistesse kudedesse laiali läinud, aga lähtekohta pole võimalik kindlaks teha.<ref name="OyQCE" /> ===''Carcinoma in situ''=== ''Carcinoma in situ'' on preinvasiivne ehk intraepiteliaalne vähk, mida võib vaadelda kui kasvajaeelset seisundit. See esineb nahal, bronhides, rinnanäärmes, emakakaelal ja ka teistes elundites. See on kahjustus rakus, mis pole lähtekohast ehk epiteelist edasi levima veel hakanud, aga millel on pahaloomulise kasvaja tsütoloogilised tunnused: rakuline ja tuumade atüpsim, rakkude orientatsiooni kadumine, [[mitoos\|mitootiline aktiivsus]] ja vahel ka nekroos (esineb näiteks rinnanäärmes). Aja jooksul võib see muutuda [[invasiivne\|invasiivseks]], muutudes kõigile tunnustele vastavaks pahaloomuliseks kasvajaks.<ref name="Mesila 2012" /> 78. rida: ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="Robbins 2015">V. Kumar, A. Abbas, J. Aster, (2015). Robbins and Cotran Pathologic Basis of Disease, 9th Edition. lk 266. ISBN: 978-1-4557-2613-4</ref> <ref name="Mesila 2012">I. Mesila, E. Jõeste, M.-A. Reintam, H. Tamm, Z. Riispere, M. Murde, R. Roosipuu. (2012) "Patoanatoomia". lk 198–221. Tartu Ülikooli Kirjastus</ref> <ref name="cKy6T">{{netiviide \|Pealkiri= Tartu Ülikooli Kliinikum. TNM klassifikatsioon \|URL= http://www.kliinikum.ee/ho/tnm-klassifikatsioon \|Kasutatud=28.10.2016}}</ref>

Kartsinoom: erinevus redaktsioonide vahel