Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel

Friedrich Parrot lõpetas [[1814]]. aastal [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli arstiteaduskonna ja töötas alates [[1821]]. aastast Tartu Ülikoolis.<ref>Maie Toomsalu (koostaja). "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2002]], lk. 85–87</ref> Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli [[füsioloogia]], [[patoloogia]] ja [[semiootika]] professor.

Aastatel [[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta [[Monte Rosa]] (4634 &nbsp;m) tippu, kuid jõudis kõrguseni 3915 &nbsp;m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teise mäe [[Maladeta]] (3375 &nbsp;m) tippu ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmanda mäe [[Monte Perdido]] (3355 &nbsp;m) tippu.<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>

Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšhatur Abovjan]]i, kahe Arguri talupoja ja kahe 41. jäägripolgu küti saatel [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 &nbsp;m kõrgusel).<ref>Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834</ref> See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>

Ta leiutas [[gasomeeter|gasomeetri]] ja [[barotermomeeter|barotermomeetri]] – viimast kasutatakse [[õhurõhk|õhurõhu]] abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta [[Kataloonia]]st kaasa toodud [[päikesekell]]a, mis oli väike silindrikujuline, umbes 8 &nbsp;cm pikkune ja 1,5 &nbsp;cm läbimõõduga, taskus kantav seade.

Tema järgi nimetati kaks mäetippu – [[Alpid]]esAlpides [[Parrotspitze]] ja [[Pamiir]]is [[Parroti mäetipp]].

Tema isa oli taasavatud [[Tartu Ülikool]]iÜlikooli esimene rektor [[George Frederic Parrot]].

Tema üks tütar Anna Margaretha abiellus Conrad Jacob Strauchiga. Nende järeltulijad elavad tänapäeval [[Austraalia]]s.

{{eelnev-järgnev | eelnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Gustav von Ewers]] (1818–1830) | nimi=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> Friedrich Wilhelm von Parrot | aeg=[[1831]]–[[1834]]1831–1834 (1830–1831 prorektorina) | järgnev=Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor <br/> [[Johann Christian Moier]] (1834–1836)}}