Hobumadar: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hobumadar''' (''Galium verum'') on [[madaralised|madaraliste]] sugukonda [[madar]]a perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]eliik.

Ülejäänud Eestis esinevatest madara liikidest on hobumadar kergesti eristatav [[õis|õite]] kollase värvuse järgi. [[Vars]] on 30–60  cm pikk, [[püstine vars|püstine]], ümar, harunemata. [[Leht|Lehed]] kitsad, [[lineaalne leht|lineaalsed]], tugevalt sissepoole rullunud servaga, peavarrel enamasti 8–12 kaupa. [[Õis|Õied]] kollased, tugeva magusa lõhnaga, koondunud suurtesse harunenud [[ebasarikas|ebasarikatesse]].

Õitseb juunist septembrini <ref>[http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=435] Herba.folklore.ee</ref>.

Levinud Eestis paiguti, kuid [[Lääne-Eesti|Lääne-]] ja [[Põhja-Eesti]]s on tavaline.

Hobumadara [[juur]]test saadakse tumepunast (Läti lipu värvi) värvainet [[lõng]]a või [[kangas]]te värvimiseks. Kuna hobumadara õied on hästi intensiivselt kollased, siis on nad võetud kasutusele ka riide värvimisel: nad annavad puhta kollase värvuse.

Hobumadar on ka [[ravimtaim]]. Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Hobumadara tee aitab [[reuma]], [[maksapõletik|maksa-]] ja [[neerupõletik]]e ning verehaiguste korral. Madaramahlast valmistatavat salvi kasutatakse [[haavand]]ite ja [[ekseem]]i raviks. <ref>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hobum.htm Liigikirjeldus - hobumadar]</ref>