Harilik soolikarohi: erinevus redaktsioonide vahel

Soolikarohi kasvab tugevate puhmikutena 40–120 &nbsp;cm kõrguseks ning õitseb juulist septembrini.<ref name="harilik" />

[[Korvõisik]]ud on kollased, pealt peaaegu lamedad ja läbimõõduga 7–12 &nbsp;mm. Õisiku moodustavad ainult [[putkõis|putkõied]], millest keskmised on viiehambalise krooniga mitmesugulised õied ning välimised kolmehambalise krooniga ühesugulised emasõied. Korvõisikud liituvad varre tippudes [[kännas]]jaks [[liitõisik]]uks.<ref name="harilik" />

Soolikarohu [[lihtleht|lihtlehed]] on kuni 20 &nbsp;cm pikad ja 8–10 &nbsp;cm laiad, kujult [[elliptiline leht|elliptilised]] kuni [[äraspidimunajas leht|äraspidimunajad]]. Pihlakalehtedega sarnaselt on nad sügavalt lõhestunud [[sulgjas leht|sulgjateks hõlmadeks]]. Hõlmad on saagjaservalised ja lõhestunud. Eristatakse juurmisi lehti, mis on [[roots|pikarootsulised]], alumisi varrelehti, mis on lühirootsulised, ning ülemisi lehti, mis on rootsutud. Noortele lehtedele on eriomane hõbehall karvastus alumisel pinnal.<ref name="harilik" />

Viljaks on [[seemnis]], mis on pikiribidega ja tipul madala kileja hambulise äärisega. Pikkus on 1,5–1,8 &nbsp;mm ja laius umbes 0,5 &nbsp;mm. Paljunemine toimubki peamiselt seemnetega või siis mõningal määral ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil.<ref name="harilik" />

Loomad soolikarohtu tema iseloomuliku ebameeldiva lõhna ja mõru maitse tõttu ei söö – see võiks tekitada ohtlikke mürgistusi. Küll aga võivad linnud taime tugevate puhmikute vahele pesa ehitada.<ref name="harilik" />

Kuna suured annused võivad põhjustada mürgistust ja raskematel juhtudel surma, võib taime kasutada vaid arsti ettekirjutuste kohaselt. Mürgistusnähtudeks on mao limaskesta valulikkus ja krambid. Kindlasti vältida raseduse korral, sest soolikarohi võib esile kutsuda [[abort|aborti]]i.<ref name="harilik" /><ref name="raal" />