Erinevus lehekülje "Harilik kakaopuu" redaktsioonide vahel

P
Korrastasin skripti abil viiteid
P (pisitoimetamine)
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
*''Theobroma pentagonum'' <small>Bernoulli</small>
*''Theobroma sativum'' <small>(Aubl.) Lign. & Le Bey</small>
*''Theobroma sphaerocarpum'' <small>A. Chev.</small><ref>http: name="D9NDy" //www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064</ref>
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
*''T. c. subsp. sphaerocarpum''
**''T. c. var. 'Forastero'''
*''T. c. var. 'Trintario'''.<ref name="composition" />
*''T. c. var. 'Trintario'''.<ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition]</ref>
 
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Theobroma cacao0.jpg|pisi|Kakaopuu õied]]
[[Pilt:Cacao.jpeg|pisi|Kakaopuu koos viljaga]]
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 detsimeetri pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, ovaalsed või [[Süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "[[Meelte ja tunnete taimed]]". Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2007</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906–907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
 
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25&nbsp;cm pikkused ja 10&nbsp;cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk [[kakaopuu seemned|kakaouba]].<ref name="Piippo, Salo" /><ref name="isbn978-9985-70-313-7" />
 
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref name="xZ0Pt" />
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736</small></ref>
 
== Levila ==
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s.
 
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo" />
 
== Saadused ==
Kakaopuu peamiseks saaduseks on [[kakaopuu seemned]] – neist valmistatakse [[kakaovõi]]d, kakaopulbrit, [[kakao]]d ja [[šokolaad]]i.
 
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga [[südametoonik]]uks.<ref name="Piippo, Salo" />
 
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7" /><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN 978-3-540-69933-0</small></ref>. Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
 
2012. aastal toodeti maailmas kokku viis miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.<ref name="fao" />
 
{| class=wikitable
|+Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal<ref name="fao>{{netiviide | URL = hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat3.fao.org| Kasutatud = 22.01.2015| Keel = inglise}}</ref>
! Riik !! Toodang,<br>tonnides !! Osakaal,<br>%
|-
{{Vaata|Kakaovõi}}
 
[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.<ref name="Nya0D" /><ref name="G9xYh" /><ref name="J1eMZ" />-->
[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.<ref>C.M.D. Man, Adrian A. Jones. [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Shelf Life Evaluation of Foods], 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref> N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Handbook of Food Products Manufacturing], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)</ref><ref>A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. [http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health], 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>-->
 
==Ajalugu==
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.<ref>J.C. Motamayor,name="Y8QNt" A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas], Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736</ref>
 
Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned [[Kesk-Ameerika]] põhiline [[kaubaartikkel]].<ref name="Piippo, Salo" />
 
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]]. aastal, kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati [[vanill]]i, [[kajenni paprika]]t ja teisi pipraid ning [[Kõrvitsaseemned|kõrvitsaseemneid]], mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]]. aastal.
 
[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo" />
 
== Nimi ==
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
*''T. c. var. 'Trintario'''.<ref name="composition">A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition]</ref>
<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "[[Meelte ja tunnete taimed]]". Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2007</ref>
<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906–907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal}}</ref>
<ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN 978-3-540-69933-0</small></ref>
<ref name="fao">{{netiviide | URL = hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat3.fao.org| Kasutatud = 22.01.2015| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="D9NDy">http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064</ref>
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref name="xZ0Pt">X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736</small></ref>
<ref name="Nya0D">C.M.D. Man, Adrian A. Jones. [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Shelf Life Evaluation of Foods], 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="G9xYh">N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Handbook of Food Products Manufacturing], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)</ref>
<ref name="J1eMZ">A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. [http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health], 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Y8QNt">J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas], Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736</ref>
}}
 
== Välislingid ==
75 868

muudatust