James VI ja I: erinevus redaktsioonide vahel

Jamesi trooniletõus osutus üsnagi probleemituks, sest Cecili kildkond hoolitses selle eest, et poliitilised vastased mingitki võimalust ei saaks. Nii fabritseeriti süüasi Elizabethi-aegsele riigimehele ja maadeavastajale [[Walter Raleigh]]'le, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Raleigh oli aastatel [[1604]]–[[1616]] Toweris vangis, seejärel saadeti ta Lõuna-Ameerikasse kulda otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta [[1618]]. aastal. [[1607]]. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (New York)|Jamestown]]i – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]).

Samuti otsustasid James ja ta nõuandjad täielikult kaotada [[katoliiklus|katoliiklaste]] mõjuvõimu. Nood olid aga just lootnud, et Jamesi küllaltki mõõdukas usupoliitika tagab neile taas vähemalt võrdsed õigused [[protestantlus|protestantide]] kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid [[anglikaani kirik]]ule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, [[puritaanid]], kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära [[1605]]. aasta [[Püssirohuvandenõu]], mille Cecil sidus otseselt kõigi katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla.