Lev Trotski: erinevus redaktsioonide vahel

Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega [[Suurbritannia]]s, [[London]]is, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe [[Iskra (Venemaa ajaleht)|Iskra]] toimetuses, kus tegutsesid ka [[Georgi Plehhanov]], [[Veera Zassulitš]], [[Juli Martov]], [[Vladimir Lenin]]. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja partei juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. [[1903]]. aastal lõhenes [[VSDTP]] kaheks tiivaks: [[Lenin]]i juhitud äärmuslikeks [[bolševik]]eks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks [[menševik]]eks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka menševike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla.

Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolševike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähem tuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast [[Lenin]]i surma [[1924]]. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast [[1925]] ühinesid Trotskiga ka [[Grigori Zinovjev]] ja [[Lev Kamenev]].

Stalini poolel oli enamik [[VK(b)P Keskkomitee]] liikmetest, sealhulgas ka suur [[Uus majanduspoliitika|NEP]]-i toetaja [[Nikolai Buhharin]] jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist [[marksism-leninism|marksismi-leninismi]] õigelt teelt kõrvalekaldumises.

Trotskile ja tema pooldajaile hakati sulgema ligipääsu massimeediavahenditele ning taga kiusama. [[1926]]. aasta 23. oktoobril toimunud ÜK(b)P KK ja PKK ühisel Pleenumil vabastati Lev Trotski [[ÜK(b)P Keskkomitee]]st ja ka KK Poliitbüroo liikme kohustustest koos L. Kamenevi ja G. Zinovjeviga, [[16. november|16. novembril]] [[1927]] heideti ta ka kommunistlikust parteist välja. Zinovjev ja Kamenev tunnistasid Stalini vaated õigeks ning nad võeti parteisse tagasi, Trotski jäi aga ikka oma seisukohtadele ning ta isoleeriti täielikult.

[[1929]]. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja [[Türgi]]sse, [[İstanbul]]i lähedale [[Büyükada saar]]ele.<ref name="i4cLU" /> <ref name="idv1k" /> [[1933]]. aastal asus ta elama [[Prantsusmaa]]le, kuid oli [[1935]]. aasta juunis sunnitud sealt lahkuma ja läks [[Norra]]sse. Kuid Norra valitsus sattus Nõukogude Liidu surve alla ja [[1936]]. aasta detsembris nõustus [[Mehhiko]] valitsus talle asüüli andma. Ta saabus Mehhikosse [[1937]]. aasta jaanuaris.<ref name="VG9ef" />