119 249
muudatust
Märgis: tekstilink teise vikisse |
P Märgised: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus tekstilink teise vikisse |
||
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
{{See artikkel|räägib kurjategijatest; filmi kohta vaata artiklit [[Bonnie ja Clyde (film)]], Tallinna klubi kohta vaata artiklit [[Bonnie & Clyde]].}}
[[Pilt:Bonnieclyde f.jpg|pisi|Bonnie ja Clyde u 1932–1934]]
'''Bonnie Elizabeth Parker''' (1. oktoober 1910 – 23. mai 1934) ja '''Clyde Champion Barrow''' (24. märts 1909 – 23. mai 1934) olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kurjategija]]d, kes [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal rändasid läbi USA edelaosa, röövides panku ja tekitades segadust.
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes tosinas väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatutes kaupluste ja [[tankla]]te röövimistes.
Bonnie sündis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1910]], Clyde sündis [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934]].▼
▲Bonnie sündis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1910]], Clyde
Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast seda ja ta vabanes [[1932]].
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas]] Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 25. septembril 1926
1929. aastal
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunas. Ta oli Henry Basil Barrow (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920-ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud
1930 aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles, „Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanedes saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et nägi kuidas Clyde muutus „koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]“.
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow' eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
== Kuritegevuse periood ==
===
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow, kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t süüdistati mõrvas.
Parker oli eeluurimisvanglas kuni 17. juunini, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui Kaufmani maakonna vandemeestekogu sai kokku, siis nad võtsid süüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksul liitus ta taas Barrow´ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow`le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
[[W. D. Jones]] oli Barrow'
=== 1933
22. märtsil 1933
Bonnie ja Clyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas valjusid, alkoholiga segatud kaardimänge hilja õhtul vaikses naabruskonnas. „Me ostsime kasti õlut päevas,” tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningut, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga Wellingtoni lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas [[:en:Burn#By_depth|kolmanda astme põletushaavades]] oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: „Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud.”
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda.
=== Juuli 1933
1933. aasta juulis läks gäng Red Crowni motelli, mis asus Platte linnas Missouris (tänapäeval [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud nö gängsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega, ostes viis õhtusööki ja viis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbasid tähelepanu: nad ei olnud tavaline stiil siinkandis asuvate naiste seas ja 40. aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
Kuigi jõuk pääses seegi kord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid.Blance oli aga äärepealt pimedaks jäänud klaasikildudest tema silmades. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk Iowa Dexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis.
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi
1933. aasta 22.
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow’le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
Texase vangla võttis ühendust endise Texase ''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow’de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi „üks mäss, üks politseinik“.
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin Grapevine’s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove’i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikku Murphy’t. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934.aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie [[:en:Midwestern_United_States|Kesk-Lääne osariigi]] vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikuda. Jõugu teekond keskendus pere külastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pere.
1934. aasta 21.mail olid neli Texase politseinikku Shreveportis, kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanisid samal õhtul minna koos Methviniga Bienville valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka [[:en:Shreveport,_Louisiana|Shereportis]] lõpuks juhtus. Rühm, mis koosnes kapten Hamerist, Dallasse osariigi abišeriffidest Alcorn ja Ted Hintonist, endisest Texasse ''rangerist'' B. M. "Maney" Gaultist, Bienville'i piirkonna
23. mail umbes kella 9
Ted Hintoni ja Bob Alcorni väidete kohaselt:
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidega – need olid tühjad enne kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[Jard|jardi]] kaugusel. Auto peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist
Uurijad on öelnud, et
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud uurisid auto üle ning leidsid relvakogumi, kuhu kuulus ka varastatud automaatpüstolid, kärbikud erinevad käsirelvad ning tuhandeid kuule ja 15 erinevat [[:en:Vehicle_registration_plate|numbrimärki]] erinevatest osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja raporteerida sündmustest oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas verise loki Parkeri surnukehalt ja paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha. Hinton naases ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuvast.
…kõik inimesed olid hakanud suveniire koguma,
Koroner kutsus Hameri appi, et
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[:en:Arcadia,_Louisiana|Arcadia]] kesklinna Congeri mööbli- ja [[:en:Funeral_home|matusetalituse poodi]]. Clyde oli pähe lastud .35 [[:en:Remington_Model_8|Remington 8 mudelist]]. Eelpalsameerimine oli tehtud Bailey poolt väikses ettevalmistusruumis, mis asus mööblipoe tagaosas (oli tavaline, et mööblipoed ja matusekorraldus olid ühes hoones). Ainult paari tunniga kasvas Louisianast loodes asuva linna populatsioon väidetavalt 2000 inimesest 12 000 inimeseni. Uudishimulik rahvas tuli kohale rongi, hobuse, kaariku ja lennukiga. Õlu, mis tavaliselt maksis 15 senti pudeli kohta tõusis 25 sendini, lihavõileivad läksid nagu soojad saiad. Pärast oma poja tuvastamist istus Henry Barrow mööblipoes asuvale kiiktoolile ning puhkes nutma.
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri perekond ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. Üle 20 000 inimese oli Bonnie Parkeri matusel ja ta perekonnal oli raskusi hauale ligi pääsemisega.
Hubert "Buster" Parker saatis oma õe keha [[Dallas|Dallasesse]] Arcadiast McKamy-Campbelli kiirabis. Tema leinateenistus toimus laupäeval, 26. mail 1934
Tuhanded inimesed kogunesid, et näha Bonnie ja Clyde’i surnukehasid. Barrow' privaatne matus oli reede, 25. mai päikeseloojangul matusebüroo kabelis. Ta maeti Western Heightsi kalmistule Dallasesse, oma venna Marvini kõrvale. Barrow' vennad jagavad ühte graniidimarkerit/hauakivi nende nimede ja tsitaadiga, mille Clyde on varem valinud: "Läinud, kuid mitte unustatud".
Kuuliaukudega Ford, kus paar tapeti, ja särk, mida Barrow
Kuus meest politseisalgast said igaüks võrdse osa tänurahast. Dallase šerif Schmid oli lubanud, et operatsioon läheb maksma 26 000 dollarit, kuid enamik osariigist, riigist ja teised organisatsioonid, kes olid lubanud rahaliselt toetada, loobusid oma lubadustest. Lõpuks sai iga politseinik 200
Barrow' ja Parkeri varitsus osutus 1930. aastate "avaliku vaenlase ajastu" lõpuks. 1934. aasta suveks märkis uus föderaalne põhikiri pangaröövi ja inimröövi föderaalseteks õigusrikkumisteks, kohalike politseijaoskondade koostöö FBI-ga kasvas ning politseiautodele tulid kahepoolsed raadiosaatjad. Tänu sellele oli kuritegusid palju raskem sooritada, kui vaid paar kuud varem.
== Tagajärg ==
Hamer eraldas märkimisväärse arsenali varastatud relvi ja laskemoona, lisaks ka kasti kalapüügivahendeid, vastavalt Texasi DOC-i kompensatsioonipaketi tingimustele. Juulis kirjutas Clyde’i ema Cumie Hamerile, küsides tagasi relvi: „Sa ei taha kunagi unustada, et minu poiss pole kunagi ühegi kohtu poolt süüdi mõistetud ja keegi pole süüdi enne, kui ta pole kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ma loodan, et sa vastad sellele kirjale ja tagastad relvad, mida ka küsin.” Pole tõestust ühestki vastusest.
Alcorn võttis Barrow' saksofoni autost, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow´ perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude järgi oli kohvri, mis oli täis raha, võtnud šerif Jordan, kes
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow´i ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end või tunnistati süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. Teised vangistused olid: kaks aastat, mis määrati Raymond Hamiltoni vennale Floydile, ja Clyde'i õde Mariet hoiti kuni üks tund vahi all. Teised süüdistatavad olid [[:en:Blanche_Barrow|Blanche Barrow]], W. D. Jones, Henry Methvin ja Bonnie õde Billie.
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks.
Barrow
Barrow’de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce’is toiminud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy oli tapetud 1946. aastal auto segase otsasõidu tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta. 3 oktoobril Easthami vanglast põgenemiskatse käigus.
Aastaid
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde vabakutselise konsulteerijana turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks „streigimurdjana“. Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine pärast Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati kolm kümnendit laatadel, lõbustusparkides ja kirbuturgudel, kuniks see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisse istumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]] automuuseumis, müüdi seda erinevatele kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’s]] [[:en:Primm,_Nevada|Primmis Nevadas]].
2011. aasta 1. aprillil,
==Välislingid==
|