Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Bonnie ja Clyde (muuda)

Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 17:13

Lisatud 22 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
P
Märgised: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus tekstilink teise vikisse
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
{{See artikkel|räägib kurjategijatest; filmi kohta vaata artiklit [[Bonnie ja Clyde (film)]], Tallinna klubi kohta vaata artiklit [[Bonnie & Clyde]].}}
[[Pilt:Bonnieclyde f.jpg|pisi|Bonnie ja Clyde u 1932–1934]]
'''Bonnie Elizabeth Parker''' (1. oktoober 1910 – 23. mai 1934) ja '''Clyde Champion Barrow''' (24. märts 1909 – 23. mai 1934) olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kurjategija]]d, kes [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal rändasid läbi USA edelaosa, röövides panku ja tekitades segadust. Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes tosinas väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatutes kaupluste ja [[tankla]]te röövimistes.
 
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes tosinas väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatutes kaupluste ja [[tankla]]te röövimistes.
Bonnie sündis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1910]], Clyde sündis [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934]].▼
 
▲Bonnie sündis [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1910]], Clyde sündis [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934]].
 
Bonnie ja Clyde tutvusid [[1930]]. aastal. Clyde arreteeriti pärast seda ja ta vabanes [[1932]].
 
== Bonnie Parker ==
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas]] Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail’sTrail's End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
 
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 25. septembril 1926. aastal, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. PealePärast 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku, kuid nad ei lahutanud ametlikult ja Bonnie’l oli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli veel vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Ta kommenteeris: „Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud.”
 
1929. aastal pealepärast abielu purunemist elas Parker omaema emagajuures ja töötas ettekandjana Dallases. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
 
== Clyde Chestnut Barrow ==
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagusuunas. Ta oli Henry Basil Barrow (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920-ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaesteagulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927 – 19291927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahti murdmiselahtimurdmise, poodide röövimise ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine; süü küll võttis hoopis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud  Clyde’il mingitki aimu.
 
1930 aastal põgenes Clyde Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie Parkeri vanglasse smuugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiireltkiiresti ning saadeti tagasi vangimajja.
 
1932. aasta 2. veebruaril vabastati Clyde, kes oli muutunud külmaks ja kalgiks kurjategijaks. Ta õde Marie ütles, „Midagi jubedat pidi kindlasti vanglas juhtuma, sest vanglast vabanedes saadik ei ole ta enam sama inimene“. Vang [[:en:Ralph_Fults|Ralph Fults]] sõnas, et nägi kuidas Clyde muutus „koolipoisist [[Lõgismadu|lõgismaoks]]“.
 
PealePärast Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos kui tema ja Barrow' jõugu kuulsaks saanud caumbes 10 panga röövid. Ta meelisrelvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
 
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow' eesmärk pankade röövimisega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks Texase vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
 
== Kuritegevuse periood ==
=== VarasedAlgusaja kuriteod ja mõrvad ===
PealePärast seda, kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak Easthami vanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Bonnie Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
 
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow, kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow´t süüdistati mõrvas.
 
Parker oli eeluurimisvanglas kuni 17. juunini, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui Kaufmani maakonna vandemeestekogu sai kokku, siis nad võtsid süüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksul liitus ta taas Barrow´ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow`le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
[[W. D. Jones]] oli Barrow' perekonnatuttavperetuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastasena veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow´'t, et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow´'ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933. aastal, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davis’e, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
 
=== 1933:. Buck liitub kambaga ===
22. märtsil 1933. aastal sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga seadis ta oma naise [[Blanche Barrow|Blanche]]’i, Bonnie, Clyde’i ja Jonesiga üles majapidamise Joplinisse, MissourisseMissouri osariigis, kus nad said varjuda. Perekonna allikate järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde’i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
Bonnie ja Clyde’i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas valjusid, alkoholiga segatud kaardimänge hilja õhtul vaikses naabruskonnas. „Me ostsime kasti õlut päevas,” tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningut, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga Wellingtoni lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas [[:en:Burn#By_depth|kolmanda astme põletushaavades]] oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: „Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud.”
 
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. PealePärast abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist liitus kolm liiget Blanche´i ja Buck Barrow´ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal Arkansases, ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövimise ja tapsid linna [[Marssal|marssali]] Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad, hoolimata Parkeri raskest seisundist, põgenema.
 
=== Juuli 1933:. Platte linn ja Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks gäng Red Crowni motelli, mis asus Platte linnas Missouris (tänapäeval [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud nö gängsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis ka hiljem müntidega, ostes viis õhtusööki ja viis õlut. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbasid tähelepanu: nad ei olnud tavaline stiil siinkandis asuvate naiste seas ja 40. aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’i grupist patrullpolitseinikku kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
Kuigi jõuk pääses seegi kord seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid.Blance oli aga äärepealt pimedaks jäänud klaasikildudest tema silmades. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
 
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrowide jõuk Iowa Dexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk olid niivõrd tõsised, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. PealePärast seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrowide jõuk. Kohalikud politseinikud ja ca sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem Perry Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja pealepärast operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool- hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisi esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil sisseIllinoisis Illinoises Plattville’i]Plattville’is asuvasse relvalaosserelvalattu, hankides kolm BARi, püstoleid ningja suure koguse laskemoona.
 
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi HoustoniHoustonisse, kuhu oli kolinud tema ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul teostaspani Clyde Barrow toime mitmeid väikeseid röövimisirööve koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere ja Parkeriga viimase tervise eest hoolitsesid.
 
1933. aasta 22.novembris novembril vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda perekonnaliikmetega Texases Sowersi lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda –  sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ja avasid tule automaatrelvadega ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrowi ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
 
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow’le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
Texase vangla võttis ühendust endise Texase ''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow’de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
 
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi „üks mäss, üks politseinik“.  Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kes olid vastumeelsed naist tulistama ja keeldusid pakkumisest. 10. veeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadel mõrvasid Barrow ja Henry Methvin Grapevine’s, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove’i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikku Murphy’t. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning ei osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934.aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie [[:en:Midwestern_United_States|Kesk-Lääne osariigi]] vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikuda. Jõugu teekond keskendus pere külastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pere.
 
1934. aasta 21.mail olid neli Texase politseinikku Shreveportis, kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanisid samal õhtul minna koos Methviniga Bienville valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka [[:en:Shreveport,_Louisiana|Shereportis]] lõpuks juhtus. Rühm, mis koosnes kapten Hamerist, Dallasse osariigi abišeriffidest Alcorn ja Ted Hintonist, endisest Texasse ''rangerist'' B. M. "Maney" Gaultist, Bienville'i piirkonna šerifšerifist Henderson Jordanist ning tema abist Prentiss Oakleyist. Nad valmistasid ette varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus [[:en:List_of_state_highways_in_Louisiana_(150–199)#Louisiana_Highway_154|Louisiana osariigi 154 maanteel]] [[:en:Gibsland,_Louisiana|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende grupp oli kohal kell 21:00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindprii paaristlindpriipaarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
 
23. mail umbes kella 9:.15 ajal, varjas rühm end põõsastes ja nad olid peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow' varastatud [[:en:1932_Ford|Fordi V8]] mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti kohaselt oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow' tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda sõidurajale, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow' ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli.  Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli laskmiskäsk. Barrow suri silmapilkselt Oakley tabamuse läbi, mis tabas Barrow’t pähe. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud ParkeriParkerit karjumas enne, kui tema peale avati tuli – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde jaoks surmavad olla; duo oli aastate jooksul mitmeid kuulihaavu üle elanud erinevate kokkupõrgete käigus.
 
Ted Hintoni ja Bob Alcorni väidete kohaselt:
 
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidega – need olid tühjad enne kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[Jard|jardi]] kaugusel. Auto peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist pealepärast auto peatumist. Me ei võtnud riske.
 
Uurijad on öelnud, et Bonnie’tBonniet ja Clyde’i oli lastud vähemalt viiskümmend korda; teised väidavad, et see oli pigem kakskümmend viis lasku keha kohta ehk kokku viiskümmend. 1934. aasta ametlikus raportis valla koroneri dr J. L. Wade’i poolt on kirjas, et Barrow' kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow' selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Bailey’l oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
 
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud uurisid auto üle ning leidsid relvakogumi, kuhu kuulus ka varastatud automaatpüstolid, kärbikud erinevad käsirelvad ning tuhandeid kuule ja 15 erinevat [[:en:Vehicle_registration_plate|numbrimärki]] erinevatest osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja raporteerida sündmustest oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas verise loki Parkeri surnukehalt ja paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha. Hinton naases ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuvast. KohepealeKohale jõudes olijõudnud koroner oli öelnud:
 
…kõik inimesed olid hakanud suveniire koguma, kuulikestadkuulikesti, autoautoakende akende killudkilde, veriseid riidejuppe Bonnie ja Clyde’i rõivastelt. Üks innukas mees üritas oma taskunoaga autos Clyde vasakut kõrva ära lõigata.
 
Koroner kutsus Hameri appi, et kontrollidatsirkust tsirkuse-laadsetmeenutav õhkkondaolukord kontrolli alla saada ning inimesed autost eemaleemale ajada.
 
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[:en:Arcadia,_Louisiana|Arcadia]] kesklinna Congeri mööbli- ja [[:en:Funeral_home|matusetalituse poodi]]. Clyde oli pähe lastud .35 [[:en:Remington_Model_8|Remington 8 mudelist]]. Eelpalsameerimine oli tehtud Bailey poolt väikses ettevalmistusruumis, mis asus mööblipoe tagaosas (oli tavaline, et mööblipoed ja matusekorraldus olid ühes hoones). Ainult paari tunniga kasvas Louisianast loodes asuva linna populatsioon väidetavalt 2000 inimesest 12 000 inimeseni. Uudishimulik rahvas tuli kohale rongi, hobuse, kaariku ja lennukiga. Õlu, mis tavaliselt maksis 15 senti pudeli kohta tõusis 25 sendini, lihavõileivad läksid nagu soojad saiad. Pärast oma poja tuvastamist istus Henry Barrow mööblipoes asuvale kiiktoolile ning puhkes nutma.
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri perekond ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. Üle 20 000 inimese oli Bonnie Parkeri matusel ja ta perekonnal oli raskusi hauale ligi pääsemisega.
 
Hubert "Buster" Parker saatis oma õe keha [[Dallas|Dallasesse]] Arcadiast McKamy-Campbelli kiirabis. Tema leinateenistus toimus laupäeval, 26. mail 1934. aastal kell 14.00, seda juhtis Allen D. Campbell. Tema poeg dr Allen Campell on hiljem öelnud, et lilli tuli igalt poolt, kaasa arvatud mõned kaartidega, väidetavalt [[:en:Pretty_Boy_Floyd|Pretty Boy Floydilt]] ja [[John Dillinger|John Dillingerilt]]. Suurim lilli sisaldav austusavaldus saadeti Dallase linna ajalehepoiste poolt. Bonnie ja Clyde’i ootamatu lõpp müüs ainuüksi Dallasses 50 000 lehenumbrit. Kuigi algselt maeti Parker Fishtrapi kalmistule, kolis ta 1945. aastal Dallase uude Crown Hilli kalmistule.
 
Tuhanded inimesed kogunesid, et näha Bonnie ja Clyde’i surnukehasid. Barrow' privaatne matus oli reede, 25. mai päikeseloojangul matusebüroo kabelis. Ta maeti Western Heightsi kalmistule Dallasesse, oma venna Marvini kõrvale. Barrow' vennad jagavad ühte graniidimarkerit/hauakivi nende nimede ja tsitaadiga, mille Clyde on varem valinud: "Läinud, kuid mitte unustatud".
 
Kuuliaukudega Ford, kus paar tapeti, ja särk, mida Barrow oma elu viimasel päeval kandis, on olnud [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’i kasiinos]] 2011. aastast ning olid enne seda [[:en:Primm_Valley_Resort|Primm Valley kuurordis]] ja kasiinos. Nii Bonnie Parkeri kui ka Clyde Barrow' elukindlustuspoliisi maksis välja firma [[:en:American_National_Insurance_Company|American National of Galveston]]. Sellest ajast alates on väljamaksete poliitika muutunud, et välistada väljamaksed kuritegudest põhjustatud surmajuhtumite korral.
 
Kuus meest politseisalgast said igaüks võrdse osa tänurahast. Dallase šerif Schmid oli lubanud, et operatsioon läheb maksma 26 000 dollarit, kuid enamik osariigist, riigist ja teised organisatsioonid, kes olid lubanud rahaliselt toetada, loobusid oma lubadustest. Lõpuks sai iga politseinik 200.,23 dollarit oma pingutuste eest.
 
Barrow' ja Parkeri varitsus osutus 1930. aastate "avaliku vaenlase ajastu" lõpuks. 1934. aasta suveks märkis uus föderaalne põhikiri pangaröövi ja inimröövi föderaalseteks õigusrikkumisteks, kohalike politseijaoskondade koostöö FBI-ga kasvas ning politseiautodele tulid kahepoolsed raadiosaatjad. Tänu sellele oli kuritegusid palju raskem sooritada, kui vaid paar kuud varem.
 
== Tagajärg ==
Hamer eraldas märkimisväärse arsenali varastatud relvi ja laskemoona, lisaks ka kasti kalapüügivahendeid, vastavalt Texasi DOC-i kompensatsioonipaketi tingimustele. Juulis kirjutas Clyde’i ema Cumie Hamerile, küsides tagasi relvi: „Sa ei taha kunagi unustada, et minu poiss pole kunagi ühegi kohtu poolt süüdi mõistetud ja keegi pole süüdi enne, kui ta pole kohtu poolt süüdi tunnistatud. Ma loodan, et sa vastad sellele kirjale ja tagastad relvad, mida ka küsin.” Pole tõestust ühestki vastusest.
 
Alcorn võttis Barrow' saksofoni autost, kuid tundis end süüdi ja tagastas selle Barrow´ perekonnale. Teised isiklikud asjad, nagu näiteks Parkeri riided, võeti samuti ära ja keelduti Parkeri perekonnale tagasi andmast. Hiljem müüdi asjad suveniiridena maha. Kuulujuttude järgi oli kohvri, mis oli täis raha, võtnud šerif Jordan, kes pealepärast varitsust ostis Arcadiasse aida ja maa. Jordan üritas ka surmaauto endale jätta, aga tema vastu esitas hagi Ruth Warren, kelle käest Barrow auto varastas 29. aprillil. Kohtuotsuse alusel andis Jordan järele ja tagastas auto proua Warrenile 1934. aasta augustis.
 
1935. aasta veebruaris viisid Dallase ja föderaalsed ametivõimud läbi kohtuprotsessi, kus vahistati paarkümmend pereliiget ja sõpra Barrow´i ja Parkeri abistamise eest. Kõik 20 kas tunnistasid end või tunnistati süüdi. Kaks ema vangistati 30 päevaks. Teised vangistused olid: kaks aastat, mis määrati Raymond Hamiltoni vennale Floydile, ja Clyde'i õde Mariet hoiti kuni üks tund vahi all. Teised süüdistatavad olid [[:en:Blanche_Barrow|Blanche Barrow]], W. D. Jones, Henry Methvin ja Bonnie õde Billie.
 
Blanche Barrow' vigastused jätsid ta vasakust silmast pimedaks. PealePärast tulistamist 1933. aastal Dexfieldi Pargis võeti ta vahi alla. Ta mõisteti kümneks aastaks vanglasse, kuid ta vabastati 1939. aastal hea käitumise eest. Ta tuli tagasi Dallasesse, jättes oma kuritegeliku elu seljataha ja elas oma invaliidist isa hooldajana. Ta abiellus Eddie Frasure’ga 1940. aastal. Blanche töötas taksodispetšerina ja kosmeetikuna ning ta tingimisi karistust lõppes ühe aasta pärast. Ta elas oma abikaasaga, kuni viimane 1969. aastal vähki suri. [[Warren Beatty]] pöördus tema poole, et osta õigused Blanche’i nime kasutamiseks 1967. aasta filmis [[:en:Bonnie_and_Clyde_(film)|„Bonnie ja Clyde“]]. Ta säilitas kindla sõprus Beattyga. Ta suri vähki 77-aastaselt 24. detsembril 1988 ja maeti Dallase Grove Hilli mälestusparki "Blanche B. Frasure" nime all.
 
Barrow´i' jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. Veel üks ühine asi: nad mõlemad hukati elektritoolil Texases Huntsville'is, samal päeval, 10. mail 1935. aastal. Barrow' protežee W. D. Jones oli oma mentoritest lahkunud kuus nädalat pärast kolme põgenemist Dexfieldi Pargist 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles/ avastati ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta dikteeris "ülestunnistuse", milles ta väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsemad detailid, millest ta rääkis, puudutasid jõugu seksuaalelu, ja see oli see tunnistus, mis tõi kaasa palju lugusid Barrow' ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet viieteistaastast15-aastast karistust. Ta vaevles aastaid ainete kuritarvitamise probleemidega ning andis intervjuu [[Playboy|Playboy'le]] 1967. aasta filmi ümbritseva elevuse ajal. Jones tapeti 4. augustil 1974. aastal arusaamatus olukorras armukadeda poiss-sõbra poolt, kelle naist ta üritas aidata,
 
Barrow’de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pealepärast seda, kui suudeti 1933. aasta juulis Dexfieldi pargis politseinike käest pääseda. Ta jõudis Houstonini ning asus tööle puuvilla korjanana, kuid peagi ta leiti ning võeti vahi alla. Ta viidi tagasi Dallasesse, kus ta andis „ülestunnistuse“, mille kohaselt oli ta olnud Barrow' ja Parkeri vang. Mõned teised luiskelood esitas ta jõugu seksuaalelu kohta. Need lood andsid alguse paljudele juttudele Barrow’de mitmekülgsest seksuaalsusest. Jones mõisteti süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ning ta kandis ära 15 aastase suhtelise kerge karistuse. Tal olid probleemid erinevate ravimite kuritarvitamise ja sõltuvusega. Ta andis ka Playboyle intervjuu 1967. aasta palju räägitud filmi raames. Ta tapeti 1974. aasta augustis ühe armukadeda mehe poolt, kelle naist ta oli proovinud aidata.
 
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce’is toiminud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy oli tapetud 1946. aastal auto segase otsasõidu tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta. 3 oktoobril Easthami vanglast põgenemiskatse käigus.
 
Aastaid pealepärast Bonnie ja Clyde surma kahetses Prentiss Oakley tehtudtehtut. Tema oli esimesena lasud teinud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et avas tule liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal pealepärast Henderson Jordanit järgmine Bienville’i asula šerif.
 
Frank Hamer naasis rahulikuma elu juurde vabakutselise konsulteerijana turvasektoris. Ta töötas naftafirmade heaks „streigimurdjana“. Guinni väidete kohaselt oli Hameri maine pärast Gibslandi mõnevõrra kahjustada saanud peale Gibslandi ning paljud inimesed tundsid, et ta ei olnud Barrow’le ja Parkerile andnud ausat võimalust allaandmiseks. Ta sattus veel avalikku valgusessevalgusse 1948. aastal, kui tema ja kuberner [[:en:Coke_R._Stevenson|Coke Stevenson]] üritasid senati valimistel (ebaõnnestunult) edestada [[Lyndon B. Johnson|Lyndon JohnsoniJohnsonit]]. Ta suri 1955. aastal 71.-aastaselt aastasenapärast peale mitmeid aastad võitlustpikka halva tervisega aega. Tema semu Bob Alcron suri 1964. aasta 23. mail, 30 aastat pealepärast Gibslandi varitsust.
 
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati kolm kümnendit laatadel, lõbustusparkides ja kirbuturgudel, kuniks see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisse istumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]] automuuseumis, müüdi seda erinevatele kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’s]] [[:en:Primm,_Nevada|Primmis Nevadas]].
 
2011. aasta 1. aprillil, 77Grapevine’i aastapäevalmõrvade Grapevine’i77. mõrvadestaastapäeval, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kes oli tapetud Barrow' jõugu poolt ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San Antonio|San Antonios]] elavale 95.- aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja autahvligaauplaadiga teenetemärgi.
 
==Välislingid==
Kuriuss
Usaldatud kasutajad
119 249

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/5315489"