<strong>Varjupaik</strong>'''Poliitiline varjupaik''' ehk '''poliitiline asüül''' (inglise ''political asylum'') tähendab kaasaegses poliitilises keeles luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama [[1951]]. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsioonis]] ja selle [[1967]]. aasta protokollis sätestatud tingimustele, milleks on põhjendatud hirm kodumaale naasta rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidul]] on ühine poliitilise varjupaiga poliitika. Alates [[2004]]. aastast otsustavad liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega enamiku varjupaigapoliitika küsimuste üle. Nõukogu sätestab ühised mõisted, menetluse tinigimused, kaitsele kavlifitseerumise tingimused, kaitse taotlejate ja kaitsevarjupaigataotlejate saanudtagasisaatmise inimseste vastuvõtu tingimused ning kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumid (Dublini määrus)menetluse.
Kehtiva skeemi kohaselt toimib esimene Euroopa Liidu riik, kellele esitatakse varjupaigataotlus, kõigi liikmesriikide nimel. Seda mudelit on kritiseeritud, sest see ei ole kooskõlas [[ÜRO]] vastava konventsiooniga.
Vastavalt Dublini määrusele, on taotluse läbivaatamise eest vastutav see liikmesriik, kuhu välismaalane esimesena sisenes, et vältida varjupaiga poodelmist järjestikku mitmetes liikmesriikides. Seda regulatsiooni on ka kritiseeritud, sest see tekitab ebavõrdse koormuse liikmesriikide vahel. .
<small>Allikas: Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi</small>
