Erlihhioos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P lihasvalu > lihasevalu (vt ÕS) |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Erlihhioosiks''' nimetatakse [[nakkushaigus]]i, mida levitavad [[puugid]] ja mida põhjustavad [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a ''[[Anaplasmataceae]]'' kuuluvad [[bakterid]]. Erlihhioosi esineb nii inimestel kui ka loomadel.
==Nakkusesiirutajad==
13. rida:
==Imetajatel==
Varem arvati, et nakkus levib ainult [[koer]]te (esimene haigusjuht Alžeerias 1935), [[hobune|hobuste]], [[veis]]te, [[lammas]]te ja metsloomade seas.
===Inimestel===
19. rida:
Inimeste nakatumist erlihhioosi kirjeldati esimest korda 1986. aastal Ameerika Ühendriikide sõduritel.
Inimestel esinevat erlihhioosi enamikus Euroopa maades, sealhulgas Eestis, ametlikult ei registreerita. Seda ei ole kantud ka [[RHK-10|rahvusvahelisse haiguste klassifikatsiooni]]. Seega puudub ülevaade haiguse sagedusest.<ref name="loodusajakiri.ee">Tiina Prükk, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3194_3169.html Puuknakkused Eestis, Puugid EL 2010/3]</ref>
Eeldatakse, et inimestel esineb erlihhioosi võrdlemisi harva, näiteks Ameerika Ühendriikides on selle esinemissagedus 0,7 haigusjuhtu 1 000 000 inimese kohta aastas.<ref>Goddard, J. [http://www.consultantlive.com/headache/article/1145625/1405478 What Is New with Erlichiosis?] Infections in Medicine. 01.09.2008 (vaadatud 22.01.2014).</ref>
40. rida:
===Sümptomid===
Haiguse peiteaeg on 5–21 päeva, harilikult ilmnevad haigusnähud 9 päeva pärast puugihammustust.
Erlihhioos tekitab tavaliselt nõrku [[sümptom]]eid ning kaob iseenesest, aga võib mööduda ka ilma haigusnähtudeta. Tavapärasteks sümptomiteks on [[palavik]] (85–100% juhtudest), [[peavalu]] (80–94%) ja [[
Haigus võib nõrgestada [[immuunsüsteem]]i, luues soodsa pinnase teistele nakkustele, eelkõige [[kandidiaas]]idele.
48. rida:
===Diagnoosimine===
Nakkushaiguse [[diagnoos]]imisel on indikaatoriks muutused veres; kasutatakse ka spetsiifiliste antikehade tiitri määramist, mida teostatakse [[vereproov]]i põhjal.<ref>[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/ehrlichia-vastased%20igm%20ja%20igg.pdf Ehrlichia-vastased IgM ja IgG (S-Ehrlichia IgM, S-Ehrlichia IgG)], Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)</ref>
Teine võimalus on teha haigustekitaja kindlaks [[molekulaardiagnostika]] abil või kasvatades tekitajat söötmel.
56. rida:
===Ravi ja ennetamine===
[[Vaktsiin]]i erlihhioosi vastu veel ei ole, mistõttu peamiseks ennetamismeetodiks on puukide leviku piiramine.
Haigust ravitakse [[antibiootikum]]idega, kõige efektiivsemaks peetakse [[tetratsükliinid]]e hulka kuuluvat [[doksütsükliin]]i ja [[minotsükliin]]i. Tetratsükliinide suhtes allergilistel inimestel võib alternatiivse ravimina kasutada [[rifampitsiin]]i.
67. rida:
* [[Täiskasvanu respiratoorse distressi sündroom]],
* [[epilepsia]]hood,
* [[kooma]].<ref>Lippincott Williams & Wilkins,''[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Professional Guide to Diseases]'', 9 th Edition, lk 956 – 957, 2008, , ISBN 0 7817-7899-9,</ref>
== Viited ==
| |||