Erinevus lehekülje "Elektrokardiogramm" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
 
'''Elektrokardiogramm''' on [[süda]]me [[Elekter|elektrilise]] aktiivsuse [[Mõõtmine|mõõtmise]] e [[elektrokardiograafia]] tulemusena saadud [[Graafika|graafiline]] kujutis. [[Andmekandja]]na kasutatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]it. [[Kõnekeel]]es nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmiks või EKG-ks. Elektrokardiogrammi kujutav joon on iseloomuliku kujuga ning see jaotatakse mõtteliselt [[laine|laineteks e sakkideks]], segmentideks ja [[intervall]]ideks. Lainetel, segmentidel ja intervallidel hinnatakse [[amplituud]]i, kestust ja kuju. Paljude [[Inimene|inimeste]] uurimise tulemusena on kokkuleppeliselt kehtestatud normväärtused, mille alusel kardiogrammi hinnatakse.
 
== EKG salvestamine ==
[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|leftvasakul|thumbpisi|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]sEestis tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus|tõenäosuses,]] kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]]-formaadis paberilehti või 5–10  cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahele on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1  mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5  mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5  mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana, mille murdekohad on perforeeritud.
 
Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgmisel viisil. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5  mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatamata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusse kalibreerimiskõvera. Kalibreerimiskõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt, mitmemillimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.
 
<gallery>
Fail:ECG-LoVa-2008-12-08 15-21.png|Kardiogramm on trükitud tavalisele A4-formaadis kontoripaberile
Fail:Ekg es tach bionerd.jpg|5 &nbsp;cm laiune kardiograafiapaber koos kardiogrammiga
Fail:Electrocardiogram of a healthy man, 21 years old.jpg|10 &nbsp;cm laiune kardiograafipaber koos kardiogrammiga
Fail:Ekg bigeminus bionerd.jpg|Spetsiaalne A4-formaadis kardiograafiapaber koos kardiogrammiga
Fail:Pristroj BTL-08 S ECG.jpg|Portatiivne kardiograaf. Seadme peal on näha ava, kust väljub 10 &nbsp;cm laiusega kardiograafiapaber
Fail:Stress test.jpg|Kardiovaskulaarsel koormustestil saadud kardiogramm kirjutatakse spetsiaalsele A4-formaadis karidograafiapaberile
</gallery>
 
Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 &nbsp;cm laiune paber ongi kasutusel peamiselt mobiilsetes defibrillaatorites. 10 &nbsp;cm laiusel paberil on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku, hoides samas kardiograafi piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutusel peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.
 
== Andmed kardiogrammil ==
[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumbpisi|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm]]
Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina, mis koosneb kõverast ja sellele lisatud [[Andmed|andmetest]]. [[Eesti]]sEestis pole olemas [[õigusakt]]i, mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav [[Informatsioon|info]] peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibreerimiskõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja [[isikukood]], teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise [[kiirus]]. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja [[süda]]me löögisagedus.
 
Uuringuga saab hinnata:
== Kardiogrammi elemendid ==
=== Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg ===
[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused]]
=== P-laine ===
P-laine ehk P-sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. P-sakk esineb positiivses, negatiivses, bifaasilises ja isoelektrilises vormis. Nimetatud laine kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. P-laine jaotatakse vertikaalsuunas mõtteliselt pooleks. Esimene pool näitab parema ja teine pool vasaku koja seinte elektrilist aktiivsust. Vasakpoolse koja aktiivsuse domineerimine P-laine teises pooles tuleneb vasaku koja suuremast muskulatuurist ja seega ka suuremast energiakogusest. Registreeritav pinge loetakse normaalseks, kui see jääb alla 0,25 mV (2,5 &nbsp;mm e 2,5 väikese ruudu kõrgune amplituud EKG-paberil). P-laine maksimaalseks normikohaseks kestuseks on 0,12 s. P-laine on tavaliselt positiivne vasakpoolsetes (aVL, I, V<sub>5</sub>, V<sub>6</sub>) ja alumistes (II, III, aVf) lülitustes. Bifaasiline on P-sakk sagedasti III ja V<sub>1</sub> lülituses, kuna elektrivool liigub nende lülituste suhtes risti. Kõige positiivsem (kõrgeima amplituudiga) on P-sakk II lülituses ja kõige negatiivsem aVR-lülituses. P-saki elektrilise telje nurk on normaalselt 0–70°.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ P-saki [[Morfoloogia_Morfoloogia (täpsustus)|morfoloogia]] ülevaatlik võrdlustabel
|-
!Nimetus
|Negatiivne P-sakk
|Negatiivne P-sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist eemale. Tervel südamel esineb negatiivne P-sakk aVR-lülituses. P-sakk võib olla negatiivne ka III lülituses, kuid on sagedamini siiski bifaasiline (vt järgnevat).
|[[Pilt:Odwrocony_zalamek_P.svg‎ ]]
|-
|Positiine P-sakk
 
=== QRS-kompleks ===
[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumbpisi|159x159px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS-kompleksi variatsioonid]] PQ (PR)-segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedaseimad QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.<br />
QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgmiste põhimõtete järgi:
* PQ (PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega;
*primaarne südame [[amüloidoos]];
*[[endokardiaalne fibroelastoos]];
*[[Müokard|müokardimüokard]]i puudulikkus;
*ekstrakardiaalsed tegurid ([[rasvumine]], [[müksödeem]], [[sklerodermia]], [[aneemiad]], [[kopsuemfüseem]]).
 
*[[Müokardiinfarkt|vasaku vatsakese tagaseina infarkti]] korral;
*parema vatsakese hüpertroofia korral.
 
 
==== Muutused S-sakis ====
 
'''ST-segmendi künataoline depressioon esineb järgmistel juhtudel:'''
*[[Digitaalis|digitaalisedigitaalis]]e toime;
*subendokardiaalne infarkt;
*[[stenokardia]].
*subendokardiaalne infarkt;
*[[angina pectoris]].
 
 
=== QT-intervall ===
 
QT-intervalli mõõdetakse QRS-kompleksi algusest T-laine lõpuni. Normaalne QT-intervall kestab u 0,4 sekundit ning seda kasutatakse [[Pika QT sündroom|pika]] ja [[Lühikeselühikese QT sündroom|lühikese QT sündroomi]]i diagnoosimisel.
 
==== Muutused QT-intervallis ====
*vasaku vatsakese hüpertroofia;
*müokardi kahjustused.
 
 
 
[[Kategooria:Diagnostika]]
75 765

muudatust