Redaktsioon: 8. mai 2019, kell 18:24 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust müra päises ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. mai 2019, kell 22:36 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust kopipeist ära Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=jaanuar}} '''Nutistu'''<ref name=nöha/> ehk '''asjade internet''' (inglise keeles ''Internet of things'', [[lühend]] ''IoT''), ka '''esemevõrk''' ja '''värkvõrk''',<ref name=akita/> on [[Internet]]i kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad. 13. rida ⟶ 14. rida: Eestikeelne väljend „nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja ajalehe Postimees 2015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref>{{Netiviide\|Autor=Tiina Kaukvere, Hendrik Alla\|URL=https://kultuur.postimees.ee/3060763/sonavoistluse-voitja-on-nuhvel\|Pealkiri=Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"\|Väljaanne=Postimees\|Aeg=19. jaanuar 2015\|Kasutatud=3. veebruar 2018}}</ref> Samal võistlusel märgiti ära ka vaste "värkvõrk", mida žürii pidas ametliku kasutuse jaoks siiski liiga kõnekeelseks.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.sonavoistlus.ee/tulemused\|Pealkiri=Sõnavõistluse tulemused\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=3. veebruar 2018}}</ref> ~~==Kasutusvaldkonnad==~~ ~~{{kopipeist\|allikas=https://tehnika.postimees.ee/3586523/mida-tahendab-ikkagi-asjade-internet-ja-kuidas-see-meie-elu-paremaks-teeb}}~~ ~~Nutistuseadmed on laialdaselt levinud.~~ '''Asjade internet tänavatel.''' Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks. '''Nutistu tervishoius.''' Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule. '''Nutistu äris.''' Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente. Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad kliendilt ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on selline progressiivne tehnoloogia kasutusel näiteks Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personaalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. <ref name="ohtuleht.ee" /> '''Nutistu kodus.''' Põhilise osa nutistust moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid, mis laialdaselt kasutuses juba pikemat aega või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal. '''Nutistu liikluses.''' Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016. aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]]-i autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ja kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate toimingutega, näiteks pidurdamisega.<ref name="kiip.ee" /> ~~Tänapäevastel luksusautodel on ka võimalus nutitelefoni või auto võtmega juhtida auto kitsasse parkimiskohta ilma sees istuva juhita.~~ Google kasutab Androidi seadmete GPS-andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate tegelikke liikumiskiirusi kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.<ref name="venturebeat.com" /> Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusoludele. Tallinnas on kasutusel ka nutikad foorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad talle nähtava valgusfoori tule punaseks, et sundida autojuht aeglustuma. ==Nutistu Eestis== 41. rida ⟶ 20. rida: 9. märtsil 2016 avati [[Tartu Ülikool\|Tartu ülikooli]] arvutiteaduse instituudi ja [[Telia Eesti]] koostöös Tartus näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonda illustreeriv nutistulabor. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.<ref name="ut.ee" /> ~~==Turvalisus==~~ ~~{{kopipeist\|allikas=http://archive.is/BJLge}}~~ Tulevikus kui internetiga on ühendatud paljud kodumasinad ning nad muutuvad kaugelt juhitavateks, võib iga masin ka omakorda edasi saata informatsiooni ja signaale ning käsklusi teistele internetiga ühendatud masinatele. Kui keegi saab sellistele masinatele sisse häkkida, muutuvad need masinad turvalisuse riskiks. Puudulik turvalisus, turvaaukude lappimise keerukus ja kasutaja vähene turvateadlikkus võimaldavad küberkurjategijatel hõlpsasti IoT turvariske ära kasutada. Küberkurjategijad saavad IoT puudulikku turvalisust ära kasutades näiteks eemalt korraldada ründeid teiste süsteemide vastu, saata meiliga pahavara või rämpsposti, varastada isikuandmeid või mõjutada füüsilist turvalisust. Küberkurjategijad saavad ära kasutada valvekaamerate (näiteks turvakaamerad või videomonitorid) hooletuid turvaseadeid. Paljudel seadmetel, mis edastavad pilti üle võrgu, on üldkasutatav / tootjapoolne vaikimisi parool, mis on kõikidele teada, kuid mugavusest või teadmatusest muutmata. Sellised võrku ühendatud seadmed tuvastatakse hõlpsasti ning igaüks võib pilti reaalajas näha. Kõik vaikimisi paroolid tuleks seadme esmasel sisselülitamisel või võrku ühendamisel ära muuta ning traadita võrkudel peaksid olema tugev parool ja tulemüür. Kurjategijad saavad ära kasutada ebaturvalisi traadita võrke, mida kasutatakse automaatikaseadmetes, näiteks turvasüsteemide, garaažiuste, termostaatide ja valgustuse puhul. Kurjategijad saavad endile jõuga võtta vastavate seadmete administraatoriõigused ning see võimaldab neil võrgus olles koguda isikuinfot, jälgida kasutajate harjumusi ning kasutajate võrguliiklust. Kui kasutusel on vaikeparool või rakendatakse nõrka paroolipoliitikat, saab küberkurjategija pärast endale administraatoriõiguste määramist näiteks avada uksi, lülitada välja turvasüsteeme, salvestada heli ja pilti ning ligipääsu tundlikule informatsioonile. ~~Eestis on ettetulnud viimastel aastatel mitmeid juhtumeid, kus mobiilivõrgus töötava wifi ruuteri tehaseparool on muutmata jäetud, ning sellega on tekitatud omanikule mitme tuhande eurosed arved.~~ Rämpsposti ei saadeta ainult süle- ja lauaarvutitest ning nutitelefonidest, vaid ka kodustest võrguseadmetest, multimeediakeskustest, teleritest ja teistest seadmetest, mis on ühenduses traadita võrguühendusega. Seadmed on üldjuhtudel mõjutatavad, sest kasutusel on vaikeparool või traadita võrk on turvamata. Samuti saadakse ligipääs ka kodustesse meditsiiniseadmetesse (näiteks seadmed, millega kogutakse isiku terviseandmeid). Nende kaudu hangivad kurjategijad delikaatsete isikuandmete alla kuuluvaid terviseandmeid ning nad saavad ka mõjutada seadmete funktsionaalsust ning näite. Rünnata saab ka ärikriitilisi seadmeid, näiteks kütusetankurite seiresüsteeme. Kurjategijad saavad näiteks muuta koguseid ning põhjustada ületankimisega tuleohtliku olukorra. Samuti saab süsteemi petta ning näiteks lubada tankimist selle eest tasumata.<ref name="ria.ee" /> Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 rämpskirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windowsit sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutusseadmeid.<ref name="ioteesti" /> ==Tehnoloogiad== 69. rida ⟶ 29. rida: #Wifi-direct – seadmelt-seadmele Wi-Fi-ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks pääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ja lühike latentsusaeg. #LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilsidestandard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamat latensust. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses. ==Viited== {{viited\|allikad= 94. rida ⟶ 55. rida: == Välislingid == *Kalaranna Smartstreet: [http://www.eliko.ee/smartstreet www.eliko.ee/smartstreet] [[Kategooria:Internet]]

Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel