Rahvakalendris tunti püha [[ristipäev|ristipäevan]]a nime all. Vanemad teated pärinevad [[17. sajand]]ist. Sel päeval kehtisid ranged töökeelud ning austav käitumine maa ningja looduse suhtes. Keelatud oli murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti olid keelatud paljud talutööd, eriti kudumine, ja õmblemine, aga ka müra tekitamine. Päeva tuntakse ka [[piksepüha]]na. [[Maausk|Maausu]] kalendris vastab päevale [[maahingaus]] (ka ''maahingauspäev'', ''maahengaus'', [[vadja keel]]es ''maaentšäüz'').<ref>[http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=486&op=lugu Maahengaus (01.-31.05)]. [[Maavalla Koda|Maavalla Koja]] kodulehekülgkoduleht. (Kasutatud 6. juulil 2010.)</ref>
Nõukogude ajal kutsuti rahvasuus taevaminemispühaks ka kosmonautikapäeva [[12. aprill]]i{{lisa viide}}, sest sel päeval [[1961]] sooritas [[Juri Gagarin]] esimese [[kosmoselend|kosmoselennu]].
