George Eastman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kinotööstus > filmitööstus
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:GeorgeEastman2.jpg|pisi|George Eastman]]
'''George Eastman''' ([[12. juuli]] [[1854]] – [[14. märts]] [[1932]]) oli ameerika [[leiutaja]] ja [[filantroop]], kes mängis juhtivat rolli [[fotograafia]] arenguloos.

Ta asutas [[Eastman Kodak Company]] ja leiutas [[rullfilm]]i. Ta oli eeskujuks [[Léon Bouly]]le, [[Thomas Alva Edison]]ile, [[Georges Méliès]]'le ning [[Auguste Lumière|Auguste]] ja [[Louis Lumière]]'ile.
 
== Lapsepõlv ja noorusaeg ==
9. rida ⟶ 11. rida:
== Fotograafia arendamine ==
 
24-aastasena tahtis Eastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on samakohmakalt suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Pildistamine toimus märgplaatidePildistati pealemärgplaatidele.
 
Ta luges ühest Briti ajakirjast,<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> et fotograafid kasutasid [[želatiin]]i [[emulsioon]]i fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas välja töötada kuivplaatemulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele.
17. rida ⟶ 19. rida:
1880. aastaks oli ta leiutanud kuivplaadi ja [[Patent|patenteerinud]] masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuivplaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Ta uuris kuivplaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuivplaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja.
 
1888. aastal registreeris sõnanime "Kodak" [[Kaubamärk|kaubamärgina]].<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Kodaki loosungiks sai: "Vajutate nuppu, meie teeme ülejäänu." Samal aastal tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. See oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile, ristkülikukujuline, käes hoitav ja lihtsasti kasutatav – kaamera algajatele. See maksis 25 dollarit, mis oli odav (näiteks [[Ford Motor Company]] lihttöölistele maksti päevas 2,5 dollarit, hiljem 5 dollarit).
 
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company. Sellest sai üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas masstoodanguna tootma standardiseeritud fotograafiaseadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka 1889. aastal Eastmani kavandatud läbipaistvat paindlikku kilet, mis mõjutas oluliselt filmitööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.<ref name="ideafinder"/>
30. rida ⟶ 32. rida:
 
==Surm==
Viimastel eluaastatel kannatas Eastman mitmetemitme haigustehaiguse käes. Ta langes depressiooni ning 14. märtsil 1932 võttis endalt elu püstolilasuga südamesse, jättes maha sõnumi: "Mu töö on tehtud. Miks oodata?"<ref name="easterman-house"/>
 
==Viited==