Honduras: erinevus redaktsioonide vahel

'''Honduras''' on [[Kesk-Ameerika]] suuruselt kolmas [[riik]]. Hondurasel on maismaapiir [[Nicaragua]], [[Guatemala]] ja [[El Salvador]]iga. HondurastRiiki piirab põhjas [[Kariibi meri]] ja lõunas ulatub maa [[Vaikne ookean|VaiksetVaikse ookeanini]]. Riigi äärmine idaosa kuulub ajaloolise [[Moskiitorannik]]u koosseisu ja sealses ürglooduses on moodustatud Río Plátano biosfäärikaitseala.

[[Kariibi meri|Kariibi mere]] [[rannik]]ule jääb mitu olulist [[sadam]]at, näiteks [[La Ceiba]]. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed [[Bahía saared]]. Neil saartel, nagu ka mujal [[rannikuala]]del, valitseb [[troopika|troopiline kliima]] ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga [[mägismaa]]l (kõrgus 600–2000 m). [[Madalik]]ud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte [[jõgi|jõgede]] [[org]]udes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist [[vulkaan]]idega. Tähtsaimad jõed on [[Ulúa jõgi|Ulúa]], [[Patuca jõgi|Patuca]] ja [[Coco jõgi|Coco]] (piiriks Nicaraguaga), mis kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on [[Paulayalas de Agalta]] (2590 m) ja [[Pico Benito]] (2451 m).

Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud [[vihmamets]]ad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad [[hispaania tamm]]e- ja [[mänd|männimetsad]]. Rannikualadel on [[taimestik]] tüüpiliselt troopiline – [[palmisalu]]d ja [[mangroovimets]]ad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres [[Mosquita]]s vohab lopsakas [[ürgmets]]. Rannikul laiuvad banaaniistandused.

Enne [[hispaania|hispaanlaste]] saabumist oli maa üsna hõredalt asustatud ja [[kolooniaalajastu]]l polnud see eriti tähtis piirkond. Põlisrahvas segunes hõlpsasti [[euroopa|eurooplastega]]. Praegu on umbes 90% elanikest [[hispaania keel|hispaaniakeel]]sed [[mestiitsid]], enamasti [[katoliiklus|katoliiklased]]. Kariibi mere rannikul elavad [[neeger|neegrid]], kes räägivad [[kreooli keel|kreooli]]<nowiki/>pärast [[inglise keel]]t. Hajali üle kogu riigi on säilinud väikesi põlisrahvarühmi, mida on kokku 4% rahvastikust. Elanikkond on koondunud mägismaale, eelkõige selle lõunaossa;. umbesUmbes 40% rahvastikust elab [[linn]]ades. Suurimad linnad on [[Tegucigalpa]] ja [[San Pedro Sula]].

Honduras poleei ole nii [[tööstus]]lik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. [[Välisabi]] ja -[[investeering]]ud on võimaldanud ehitada [[tehas]]eid, kus töödeldakse [[põllumajandussaadus]]eid, valmistatakse [[rumm]]i, [[toiduõli]], [[tsement]]i, ja [[paber]]it. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid [[metallimaak]]e,metallimaake eriti– [[hõbe]]dat, [[tsink]]i, [[plii]]d ja, [[kuld]]a. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-aluseidalused [[kaevandus]]ed. Enamik honduralastesthonduralasi peab kas ise [[põld]]u või töötab mõnes suures [[istandus]]es, kasvatades [[banaan]]e, [[kohv]]i, eksootilisi [[puuvili|puuvilju]] ja [[lilled|lilli]], mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja praegugi moodustab see põllumajandussaadus moodustab peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele [[mägijõgi|mägijõgedele]] rajatud [[hüdroelektriijaam]]ades toodetakse 80% riigi [[elektrienergia]]st.