Tõrv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  3 aasta eest
P
→‎top: pisitoimetamine
P (→‎top: pisitoimetamine)
'''Tõrv''' on tume [[viskoossus|viskoosne]] vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu. Tõrvaks nimetatakse ka naftas ja bitumoidides sisalduvate suure molekulmassiga heteroühendite segu.
 
Tõrv tekib kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete ([[puit]], [[turvas]], [[kivisüsi]] jm) [[kuivdestillatsioon]]il. Tõrv soojendamisel muutub vedelaks ja jahutamisel vähevoolavaks.
 
Vanasti valmistati [[puutõrv]]a tõrvaaugus või tõrvaahjus. Puid (vanad männikännud) kuumutati õhu juurdepääsuta ja välja valguv vedelik koosnes tõrvast, [[tärpentin]]ist ja kergematest lenduvatest [[orgaaniline ühend|orgaanilistest ühenditest]]. Tõrva [[keemine|keedeti]], et vedelad koostisosad lenduksid ja tõrv jahtunult [[tahkumine|tahkuks]], et seda oleks võimalik kasutada. Tõrva kasutati [[paat]]ide ja [[laev]]ade veekindlaks muutmiseks. Hiljem hakati majade katuseid tõrvama või kaeti katused [[tõrvapapp|tõrvapapiga]]. [[Puit|Puidust]] [[elektripost]]e ja [[raudteeliiper|raudteeliipreid]] [[immutamine|immutati]] kuumas tõrvas, et nad kauem [[mädanemine|mädanemisele]] vastu peaksid.
76 060

muudatust