Redaktsioon: 22. mai 2018, kell 12:59 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. mai 2019, kell 11:17 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
15. rida: \| 200 °C \|- \| bgcolor="#ffeedd" \| Tihedus (g cm<sup>-3−3</sup>) \| 550–700  kg·m<sup>−3</sup> (nisutärklis) \|- \| bgcolor="#ffeedd" \| Toksilisus \| 550–700  kg·m<sup>−3</sup> (nisutärklis) \|- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" \| Toksilisus \|- bgcolor="#ffeedd" \| \| colspan="2" \| *[[Hiir]]tel, kõhukelmesiseselt [[LD50]]: 6600  mg/kg<ref name="ChemIDplus">[http://gestis.itrust.de/nxt/gateway.dll/gestis_de/012160.xml?f=templates$fn=default.htm$3.0]</ref> \|} [[~~File~~Pilt:Amylose2.svg\|pisi\|[[Amüloos]]i struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis.]] [[~~File~~Pilt:Amylopektin Sessel.svg\|pisi\|[[Amülopektiin]]i struktuur. See on vees lahustumatu tärklis.]] '''Tärklis''' ([[ladina keel]]es ''Amylum'') on orgaaniline aine, [[makromolekul]], ka [[polüsahhariid]]. Tärklis on [[tooraine]] mitmele tööstusharue ([[paberitööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[alkoholitööstus]], [[ravimitööstus]] jt). Tärklis on söödav [[toiduaine]] (ka [[toidulisaaine]]) ja [[loomakasvatus]]tes kasutatav [[sööt\|söödamaterjal]]. Tärklist loetakse taastuvaks tooraineks. ==Mõisted== Ainsuslik mõiste "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga pika ainsusetraditsiooni tõttu kasutusel.<ref name="tärklis"> Tohver, V. (1977). ''Üldine biokeemia''. Tallinn, Valgus. Lk 62 </ref> ==Taimedes== Tärklis on taimede [[glükoos]]ivaru. Ta koosneb kahest [[glükoos]]i [[polümeer]]ist: [[amüloos]]ist ja [[amülopektiin]]ist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Looduslikult leidub teda väga paljudes [[taimed]]es. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii [[juur]]tes, [[leht]]edes, [[vars\|vartes]], [[risoom]]ides, [[mugul]]ates, [[õis\|õites]], [[vili\|viljades]] ja [[seeme\|seemnetes]]. ==Keemilised omadused== 44. rida: Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis [[ensüümid]]e ([[ferment]]ide) toimel. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu [[valge]] pulber. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise [[lahustuvus]], [[veesiduvus]], [[plastilisus]], [[venivus]], [[geelistusvõime]] jpt omadused. ==Kasutamine toiduainena==

Tärklis: erinevus redaktsioonide vahel