Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Lisatud 6205 baiti ,  1 aasta eest
[[Vanaaeg|Vana-]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel [[India]]sse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses [[Kesk-Aasia]], Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni [[keskaeg|keskajani]] koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid [[Pärsia]] riik ning India naabrus.
 
[[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid [[Kesk-AasiasAasia]]s suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is.
===Islamieelne periood===
[[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli [[Baktria]] keskusega [[Balkh]]is.
 
==== Ahhemeniidide võimu all====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates[[Pärsia]] [[Pärsia suurkuningas|suurkuningas]] [[Dareios I]] ajast alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi[[Balkh]]i, Kabuli[[Kabul]]i, [[Kandahār]]i ja Herāti[[Herāt]]i piirkond [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|riiki]]. Baktriast (mille keskus oli praegune Balkh, olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
 
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsidaga otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) võtsid Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[Pilt:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
==== Seleukiidide võimu all====
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid nadalad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi [[Seleukos I]] nad [[305 eKr|305. aasta paiku eKr]] loovutama India [[Maurjad]]e riigi rajajale [[Tšandragupta]]le.
 
Alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] kuni [[140 eKr]].–[[130 eKr|130. aastani eKr]] kuulus Afganistani territoorium Kreeka-[[Kreeka-Baktria riik|Kreeka-Baktria]] riigi]] koosseisu.
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]., Seesee oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan[[Sistan]] ja Harī Rūd.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|pisi|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] (661–[[750]])}}]]
{{Vaata|Kušaani riik}}, ''[[Sassaniidide riik]]''
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan ja Harī Rūd.
 
[[Ajalooline kaubatee]][[Siiditee]] oli [[ida]]–[[Lääs|lääne]]suunaline teedevõrk [[Hiina]]st [[Vahemeri|Vahemere maadeni]]. Siiditeel asusid [[Samarkand]], [[Horezm]], [[Herāt]], [[Buhhaara]], [[Hiva]] jt. Sajandite jooksul oli [[siid]] kõige tuntum kaup, mida seda mööda veeti. Siiditee rajati umbes 120 eKr.
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
{{Vaata|Siiditee}}
==== Kalifaadi võimu all (1258–1353)====
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. [[Islam]] pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|pisi|left|300px|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] (661–[[750]])}}]]
Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] [[kaliif]]ide mõju algas [[664]]. Araablastega saabus Afganistani [[islam]] juba 7. sajandil ning esimene teadaolev islami kogukond tekkis [[644]]. aastal [[Herāt]]is, kuid [[islam]]i usk pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja. [[3. sajand|3.]]-[[8. sajand]]ini, oli Afganistani territooriumil valitsevaks usundiks [[budism]]. Valitsevaks usundiks muutus islam alles [[Ghaznaviidid]]e ajal [[11. sajand]]il.
 
Järgnevalt oli Afganistani ajalugu seotud muslemite kalifaadi ja [[Umaijaadid]]e (661–[[750]]), [[Abassiidid]]e (750–821) valitsemisega.
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide ja [[Guriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.
 
[[10. sajand]]il [[Samaniidid]]est valitsejatest (875–999) lahku löönud türgi väepealik [[Alptegin]] (962–963) moodustas Gaznaviidide dünastia riigi. [[Gaznaviidid]]e sultan [[Sabuktegin]]i (977–997) ja [[Mahmud Gaznav]]i ajal, ajal liidendati [[Horezm]] ja sooritati 17 sõjaretke Põhja-Indiasse. Gaznaviidide võimule tegid 1186 lõpu Guriidid. Gaznaviidide (963–1187) ja [[Guriidid]]e (enne 879–1215) ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.
Sellele linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
==== Ilkhanaat====
 
[[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|Hulagiidide Ilkhanaat oma suurimas ulatuses, 1256–1353]]
Järgnenud [[Kartiidid]]e võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.
SelleleKujunenud linnakultuurile andis [[13. sajand]]il ränga hoobi [[Tšingis-khaan|mongolite]] sissetung.
{{Vaata|Ilkhanaat}} ''(1258–1353)'', ''[[Mongolite riik]], [[Tšagatai khaaniriik]] (1225–1370)''
Järgnenud [[Kartiidid]]e võimu ajal (1224–1266) oli maal teatav iseseisvus.
==== Suurmogulite võimu all====
[[Pilt:Mughal1700.png|300px|pisi|left|Suurmogulite riigi valdused 17. sajandil.]]
Pärast [[Timur]]i laastamist langes Afganistan [[16. sajand]]il [[Suurmogulid|Suurmogulite]] riigi alla.
 
Pärast [[Timur]]i laastamist langesid Afganistani alad [[16. sajand]]il [[Timuriidid]]e [[Suurmogulite riik|Suurmogulite]] riigi alla. [[17. sajand]]iks oli Afganistani territoorium jagunenud põhiliselt kolme riigi vahel: põhjaosa kuulus [[Buhhaara khaaniriik|Buhhaara khaanirii]]gile, lääneosa [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]] [[Safaviidide dünastia]]le ning idaosa [[Suurmogulite riik|Mughali (Suurmogulite) impeeriumi]] koosseisu. Sunniitliku Mughali impeeriumi keskusega [[Kabul]]is rajas 1504. aastal [[Tšingis-khaan]]i ja Timuri järglane [[Bābur]]. [[Kandahār]]i piirkond Lõuna-Afganistanis, mis kujunes hiljem Afganistani tuumikalaks, kuulus kord Mughalile, siis jälle [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]] Safaviididele.
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu.
{{commonskat|Hotaki dynasty|Hotaki impeerium}}
==== Iseseisev Afgaani riik====
==== Hotaki impeerium====
[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
[[Pilt:Map of The Hotakids.png|pisi|Hotaki impeerium kõrghetkel (1722–1729)]]
Safaviidide vastase ülestõusu tulemusena tekkis Afganistani lõunaosas [[Hotaki dünastia]] [[Hotaki impeerium|impeerium]] (1709–1738) keskusega [[Kandahār]]is. Riik hõlmas lisaks [[Iraan]]i kesk-, ida- ja lõunaosa ja [[Pakistan]]i loodeserva ning ulatus kohati tänapäeva [[Turkmeenia]]sse ja [[Tadžikistan]]i.
 
1738. aastal vallutas vahepeal [[Pärsia#Safaviidide riik|Pärsia]]s võimule tulnud [[Afshariidide dünastia]] valitseja Nader-šahh Hotaki impeeriumi ja tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla, kuid peale Nader-šahhi mõrvamist 1747. aastal rajas [[Nādir Shāh]]i vägedes võidelnud väepealik Ahmad-šahh Durrani puštude hõim [[Durrani impeerium]]i, mida võib lugeda tänase Afganistani eelkäijaks.
{{commonskat|Durrani Empire|Durrani impeerium}}
==== Iseseisev Afgaani Durrani riik====
[[File:Durrani Empire 1747 1862 AD.png|pisi|left|Durrani impeerium kõrghetkel]]
[[Durrani]]de hõimu juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. [[1747]]–[[1842]] eksisteerinud Afganistani [[Durrani impeerium]], saavutas suurima ulatuse [[1761]]. Sel ajal hõlmas Durrani riik tänapäeva Afganistani ja Pakistani, Iraani idaosa, Turkmenistani kaguosa, [[Usbekistan]]i lõunaosa, Tadžikistani lääneosa ja [[India]] loodeosa kuni [[Delhi]]ni. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
==== Afganistani emiraat====
[[Pilt:Afghanmap1893.JPG|pisi|Afganistani emiraat, 1893]]
Durrani impeeriumi järel loodi [[1826]] [[Afganistani emiraat]] (1826–1919), [[1880]] sai [[Afganistani emiir]]iks [[‘Abdur Raḩmān]]. 1826. aastal võimule tulnud [[Barakzai dünastia]] valitses Afganistani kuni kuningavõimu kukutamiseni 1973. aastal.
{{Vaata|‘Abdur Raḩmān}}
===Suurriikide huvisfääris===
{{Vaata|Inglise-Afgaani sõda}}
[[19. sajandilsajand]]il viis koloniaalvõimude [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] konflikt (''[[The Great Game]]'', "[[suur mäng]]") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes [[Esimene Briti-Afgaani sõda]] [[1838]]–[[1842]]. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga[[India]]ga liidendada ning sõjas said britid hävitavalt lüüa.
 
[[Teine Briti-Afgaani sõda]] ([[1878]]–[[1881]]) ei muutnud ''[[status quo]]'''d, sõja tulemusena õnnestus [[Briti impeerium]]il hõivata kontroll Afganistani välisasjade üle.
 
[[1898]]. aastal määrati Afganistan piir [[Buhhaara emiraat|Buhhaara emiraadi]] lõunaosas. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.
{{Vaata|Inglise-Afgaani sõda}}
 
===20.Afganistani sajandkuningriik===
[[Pilt:King Amanullah Khan.jpg|pisi|Afganistani kuningas (1926–1929) [[Amanullah Khan]]]]
1919. aastal asus Afganistani troonile [[Amanullah Khan]] ja [[Rawalpindi rahu]]ga 1919 lõppenud [[kolmasKolmas IngliseBriti-Afgaani sõda]] viis [[Kabuli leping]]uni ([[1921]]), millega [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] tunnustasid [[Afganistani kuningriik|Afganistani kuningriigi]] (1919–1973) täielikku sõltumatust.
 
Alates [[1925]]. aastast oli Afganistan [[konstitutsiooniline monarhia]]. [[Afganistani kuningas|Afganistani kuninga]] [[Amanullah]]i poolt alustatud riigi moderniseerimisprotsess kutsus esile vastupanu ja tekitas kodusõja riigis, mille käigus haaras võimu [[Habibullāh Kalakāni]].
[[Pilt:Zahir Shah of Afghanistan in 1930s-cropped.jpg|pisi|left|Afganistani kuningas (1933–1973) [[Moḩammad Zāher Shāh]]]]
Peale [[Moḩammad Nādir Shāh]]i (1929–1933) tõusis troonile tema poeg ja viimane Barakzai dünastia kuningas [[Moḩammad Zāher Shāh]], kes valitses aastatel 1933–1973. Moḩammad Zāher Shāh viis läbi Afganistani riigi aeglast moderniseerimist, 1964. aastal võeti Afganistanis vastu esimene [[põhiseadus]], mis nägi ette [[Parlamentaarne monarhia|parlamentaarset monarhiat]], vabu valimisi, inimõiguste, naiste õiguste ja üldise hääleõiguse kehtestamist. [[1969]]. aastal rajasid [[Burhānuddīn Rabbānī]], [[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] ja [[Abdul Rasul Sayyaf]], kes hiljem omasid hilisemal ajal Afganistani riikluses juhtivat rolli, islamistliku rühmituse ''[[Moslemi Vennaskond|Ilkhwan al-Muslimin]]''.
 
1960–1970-tel aastatel oli Afganistan veel suhteliselt ilmalik riik ning tema pealinn Kabul nägi neil aastatel üsnagi läänelik välja. Välisreisil viibinud kuningas Moḩammad Zāher Shāh kukutati 1973. aastal tema õemehe ja riigi endise peaministri Moḩammad Dā'ūd Khāni poolt ning riigis kuulutati välja [[vabariik]]. Peale riigipööret erakonnad keelustati.
 
===Afganistani Demokraatlik Vabariik===
[[17. juuli]]l 1973 kehtestati [[vabariik]], mille presidendiks sai [[Moḩammad Dā'ūd Khān]], kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. [[KülmAfganistan sõda|Külma sõja]] ajaloli sai Afganistanist [[asendussõda|asendussõja]]olnud heades suhetes ([[Nõukogude Liiduga juba varasemast ajast. Paljud Afganistani haritlased omandasid seal hariduse, mille tagajärjena tekkis riigis tugev nõukogude orientatsiooniga kommunistlik liikumine. 1965. aastal rajati marksistlik-leninistlik [[Afganistani sõda Rahvademokraatlik Partei]]) ohver (ARDP). Alates 1973. aasta riigipöördest ([[padišahh]] oli [[eksiil]]is) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja [[kommunistid]].
[[Pilt:Nur Muhammad Taraki.JPG|pisi|[[Nūr Moḩammad Tarakī]], Afganistani riigipea ja valitsusjuht [[1978]]–[[1979]]]]
1978. aastal korraldasid kommunistid [[Sauri revolutsioon]]i ning kukutasid ja tapsid president Moḩammad Dā'ūd Khāni. Võimule tulid ARDP valitsus [[Nūr Moḩammad Tarakī]] juhtimisel. Afganistani Demokraatliku Vabariigi presidendiks, [[Afganistani peaminister|peaministriks]] ja partei peasekretäriks sai [[Nūr Moḩammad Tarakī]]. [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] ja [[Babrak Karmāl]] said peaministri asetäitjateks. ARDP oli lõhenenud kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks, radikaalsem ''Khalq'' [[Nūr Moḩammad Tarakī]] ja [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]i juhtimisel ning veidi mõõdukam ''Parchamis'', mille eesotsas olid [[Babrak Karmāl]] ja [[Moḩammad Najībullāh]].
 
Nūr Moḩammad Tarakī tapeti 1979. aastal oma kaasvõitleja peaminister [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]i toetajate poolt, [[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]ist sai riigi uus president.
====Nõukogude-Afganistani sõda====
{{vaata|Nõukogude-Afganistani sõda}}
[[Külm sõda|Külma sõja]] haripunktil viis [[Nõukogude Liit]] [[27. detsember|27. detsembril]] 1979 Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propaganda kinnitas, ning pani [[Afganistani Demokraatlik Vabariik|Afganistani Demokraatliku Vabariigi]] presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva [[Babrak Karmal]]i. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud [[Nõukogude Armee]]le omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid [[14. veebruar]]il [[1989]].
 
Afgaani vastupanuvõitlejad ([[mudžaheedid]]) võitsid lõpuks konflikti samasuguse [[siss]]itaktika abil (avatud [[välilahing]]ute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi Pakistanist, [[Saudi Araabia]]st ja [[USA]]-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati [[palgasõdur]]eid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).
59 873

muudatust