Regulaarne graaf: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 19 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P pisitoimetamine
 
6. rida:
 
<gallery>
ImagePilt:0-regulární graf na 6 vrcholech.png|0-valentsregulaarne graaf
ImagePilt:1-regulární graf na 6 vrcholech.svg|1-valentsregulaarne graaf
ImagePilt:2-regulární graf na 6 vrcholech.svg|2-valentsregulaarne graaf
FilePilt:3-regular graph2.svg|3-valentsregulaarne graaf
</gallery>
 
16. rida:
* Valentsregulaarne graaf, mille iga tipu kõikide naabertippude kaugus on ''d'', on '''d-distantsregulaarne'''. Näites esitatud 3-valentsregulaarne graaf on ka ''2-distantsregulaarne''.
* Valentsregulaarne graaf, mille kõik tipud kuuluvad vöösse ümbermõõduga ''d'' on '''d-vööregulaarne'''. Näiteks, valentsregulaarne [[Peterseni graaf]] on ''5-vööregulaarne''.
* Valentsregulaarne graaf, mille kõik tipud kuuluvad klikki võimsusega ''n'' on '''n-klikkregulaarne'''. Näiteks, [[Peterseni graaf]]igraafi täiend on ''4-klikkregulaarne'' ning koosneb ''neljast lõikuvast 4-klikist''.
* Valentsregulaarne graaf, mille iga naabertippude paar omab <math> a\geqslant 0</math> ühist naabrit ja iga mittenaabertippude paar omab <math> b\geqslant 1 </math> ühist naabrit on '''tugevregulaarne'''. Näiteks, [[Peterseni graaf]] on ka ''tugevregulaarne''.
 
Need regulaarsused on hästi väljaloetavad graafi [[Struktuurisemiootika|semiootilisest mudelist]].
30. rida:
 
== Regulaarsus ja sümmeetria ==
Ka [[graafi sümmeetria]] puhul on tegemist ühesuguste kordumisega ehk ekvivalentsusklassidega. Graafi sümmeetria on nö „kõige"kõige tugevam regulaarsus“regulaarsus". Tippudest sümmeetriline (transitiivne) graaf on ''valents-, distants- ja vööregulaarne (või klikkregulaarne) ''. Samal ajal on valentsregulaarne graaf väga harvadel juhtudel sümmeetriline. Ka tugevregulaarne graaf ei pea olema sümmeetriline.
 
== Kirjandust ==
39. rida:
== Vaata ka ==
[[Graafi klikk ja vöö]]
 
 
[[Kategooria:Graafiteooria]]